Tänini ei ole ajaloolased üksmeelel sellest, miks teine maailmasõda ikkagi puhkes. On palju erinevaid seisukohti: 1) 2)läänerikkide kokkuleppe poliitika. 3) hitleri agressiivse poliitika tagajärg 4)sõja provotseeris nõukogudeliit, et valla päästa maailmarevolutsiooni. Viimasel ajal on aina suuremat poolehoidu pälvinud just viimane seisukoht. Nõukogude ajaloo teadus omakorda süüdistas kõiges lääneriike. Vaieldamatuks aga jääb,et teine maailmasõda päästis valla Hitleri ja Slaavide sobing ja lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Sõjaks oli enim valmis nõukogude liit. Kel oli sõjapidamiseks vajaminevaid tanke ja lennukeid rohkem, kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku. Kreml tahtis lääneeuroopa suurriike omavahel sõtta ässitada oodata, kuni need verest tühjaks jooksevad ja siis sobival hetkel värskete ülekaalukate jõududega sekkuda. 1939 aasta kevadel ja suvel kerkis suurriikide tähelepanu keskpunkti nn poola
,,Valitud rahvus". Kirjanduses Kipling. 1877 sai kuninganna Victoriast India keisrinna. IV. Austria-Ungari (alates 1867), oli kaksikmonarhia Austria keiser oli Ungari kuningas. Elanike arv oli 1870a 40 miljonit ja 1914 üle 50 miljoni. Seal oli 14 rahvust, sakslased moodustasid vähemuse, palju on slaavi rahvusi. Tegemist on vanamoodsa riigiga, on põllumajandusriik, kehtib ka sõjaväekohustus. Probleemid: 1) Rahvusküsimus: slaavide probleem, eriti Serbia küsimus (iseseisvus 1878 ja muutus slaavide kihutuskeskuseks), ka juudiküsimus. Austria oli suht salliv vähemuste suhtes aga Ungari mitte. 2) Riigistruktuur on küll paindlik, aga siiski vanamoodne. Juhtivad kohad kuulusid vanale aristokraatiale, oli küll parlament jne, aga siiski pole parlamentarismi. 3) Vanaaegne majandus (väljaarvatud Böömimaal). Riiki juhib keiser Franz Joseph (valitseb 1848-1916).
annaabi.ee 
