INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK Indoeurooplased on sugulaskeeli kõnelenud rahvad, kes elasid Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplased on saanud oma nime sellest, et nende keeli kõneletakse Euroopast Indiani. Indoeurooplaste hulka kuuluvad iraanlased, pakistanlased. Agganistanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavalsed, balti hõimud, germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Nad kasvatasid hobuseid, veiseid, lambaid ja tundsid põlluharimist, kasutati vankreid. Hõimupealike juhtimisel rännati paremate karjamaade otsingul ühest kohast teise. Ca 2000 eKr hakkas osa indoeurooplasi oma senistest asupaikadest välja rändama. Nad jõudsid V- Aasia poolsaarele, Kesk-Aasiasse, Indiasse ja Iraani mägismaale. Osaliselt toimus seniste asukatega assimileerumine rahulikult, aga enamasti vägivaldselt.
osa Balkani asustamiseni. Osad slaavlased liikusid mööda Kesk-Euroopa tasandikku ida ja põhja suunas ning mööda Odra ja Elba jõe vahelist maa-ala läände-see erisuunaline liikumine viis slaavlaste jagunemise kolmeks. Lõuna-ida ja lääneslaavlasteks. Slaavlaste ekspansioon Ida-Euroopa aladele toimus u 7-8 saj. 6saj algusesse paigutub ka Kiievi linna rajamine pojaanide hõimuliidu poolt. Dnepri alae seega jõudsid ida slaavalsed 5 saj lõpul 6 saj alguses. Põhjapoolsetel aladel olid sela ajal soome-ugri hõimud kes maksid russidele andamit. Aegamööda aga liikusid russid põhjasuunas. 4. Idaslaavlaste hõimuliidud ja nende suhted kohalike rahvastega. I aastatuhande II poolel asustasid idaslaavi hõimuliidud (koondas 120-150 hõimu) laialdased maaalad Ida-Euroopas. Sajandipikkuse kooselu jooksul puutusid slaavlased kokku erinevate kohalike etnostega, enam mõjutasid aga sküüdid ja sarmaadid. Kuigi
annaabi.ee 
