paljudel kiivritel juba näoturvis. Mõne aja pärast oli kaetud terve pea, kus olid ainult silmapilud ja hingamisaugud. Selle all oli polsterdatud müts, mis kaitses põrutuste eest. Pottkiiver oli umbne ja palav ning see takistas kuulmist. XIV sajandil pidasid paljud rüütlid seda juba liialt häirivaks ning vahetasid selle välja kergemate kiivri liikide vastu. Rüütel üksinda ei saanud soomusrüüd selga, teda abistasid mitu skvaierit. Rõivastamist alustati jalgadest ülespoole. Kahe skvaieri abiga võis terve varustuse selga saada kümne kuni viieteist minutiga. Rüütellikkus Tänapäeval mõistetakse rüütellikkuse all omakasupüüdmatut, kõrgelt eetilist käitumist, väljaastumist nõrgema kaitseks, hädasolijate abistamist, galantsust ja viisakust ilma taotluseta vastutasule. Umbes samamoodi mõisteti rüütellikkust ka keskajal, kuid ühe olulise erijoonega- õilsa käitumise nõue kehtis üksnes valitseva klassi liikmete suhtes
Varsti oli kõik valmis ja nad asusid teele, jättes kolm ellu jäänud piraati saarele. 37. Nad sõitsid esimese Lõuna-Ameerika sadamani. Nad käisid seal ringi koidikuni, tagasi tulles teatas Ben, et John on põgenenud umbes 400 giniga. See oli võrreldes suure aardega väike raha ning sellest ei hoolitud, vaid oldi hoopis õnnelikud, et nii lihtsa vaevaga Johnist lahti said. 38. Nad sõitsid tagasi Bristolisse ja õnneks täpselt õigel ajal, sest mr. Blandly (skvaieri sõber/käsilane) kavatses just saata teele abilaeva neid otsima. 39. Kõik said oma osa, igaüks kasutas seda nii kuidas tahtis. Ben laristas oma osa nädalaga ning tuli siis juurde paluma. Ta käis igapäevaselt kirikus laulmas. Gray kasutas seda säästlikult ning süvenes oma kutseala õpinguisse ja on nüüd tüürimees ning kaasosaline ühel purjekal, pealegi abielus ja perekonnaisa.