üle ja piirati loomevabadust. Osad kultuuritegelased läksid majanduslikel põhjustel kaasa valitseva reziimi ülistamisega; teised loobusid protsestiks loome vabaduse piiramise vastu aktiivsete loomingulisest tegevusest. Kultuuritegelased. Ludvig Puusepp neurokirurg neurokiururgi rajaja. August Gailit kirjanik romaanid ,, Karge meri", ,, Ekke Moor", ,, Leegitesev süda". Eduard Viiralt Graafiklane kuulsamad tööd Põrgu Kabonee ja jutlustaja. Jaan Koort skultor on teinud tundud inimeste hauamonumente. Heino Eller helilooja sümponilise ja kahmermuusika üks rajatest. Liina Reimann näitleja esimesi kutselisinäitlejaid. Kristjan Palusalu maadleja 12 kordne Eesti meister. Paul Pinna näitleja, ehitusmeister teeneline näitleja, Estonia Seltsi Auliige. Evald Aav muusika helilooja dirgent, hea kõnemees. Betti Alver luuletaja luuleauhind, novelliauhind, tema nimeline muuseum.
1930. aastatel. Kokku on tema loomingust alles umbes 900 teost. Varasemad aastast 1885, viimased 1943 4 Tunnustused Kristjan Rauda on kujutatus Eesti 1-kroonisel paberahatähel. 1940. aastal nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. Juunil 1940 valiti ta Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub ta majamuuseum mis hetkel on suletud 1968/69 aastal püstitati Kristjan Rauale Hirveparki Tallinnas mälestuskivi, mille skultor on Kalju Reitel ja arhidekt Eha Reitel Paul ja Kristjan Raua kunagise ateljee lähedal Tallinna Neitsitornis on vendade püstitaud kivist mälestustahvel 5 "OHVER" 1935 Tempera, töö asub Eesti kunstimuuseumis "PESU" 6 Kasutatud kirjandus. https://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud _liissandre.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud https://annaabi.ee/Referaat-Kristjan-Raud-m80403.html 7
dahlberg „varssavi laging“ rokokoo maalikunst • rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnike ülemaailmse tuntuse. • Arengut soodustas vabade kunstide kuningliku akadeemia asutamine stockholmis 1773.a Gustav III poolt. • g. lundberg elegantsed portreed • a roslin paraadportreede maalija „daam lehvikuga“ • k.e. Wertmüller „danae“ • e. martin romantilised linna ja maastikuvaated. nt. Stockholmi vaade • Kuulasim skultor j.t. Sergel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. Nt „amor ja psyche“, „Mars ja Venus“ gustav III • 16.märtsil 1792.a haavas gustavit maskiballil ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. • Aluseks G. Verdi ooperile „Maskiball“ esietendus 17.02.1859, esietendub Estonias 13.02.2015 • gustaviansk stiil 1772-1785. s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/rooma) toeetuv
annaabi.ee 
