paigutati keerukad sündmustikud mitmele pildile. Skulptuur ja saviesemed Nagu maalide puhul taotlesid etruskid ka skulptuuris realismi. Ka skulptuurikunst oli tihtipeale matmiskombestiku teenistuses. Nimelt valmistati naiste ja meestekujusid, mis paigutati hauakambritesse. Juba 7. sajandist on teada nn stiliseeritud inimkehaga ovaalseid urne, mille sangad meenutavad käsi ning urni kaas kujutas kadunu pead. Ka hilisematel aegadel paigutati sarkofaagidele skulptuurportreesid, mis paistsid silma kadunute realistliku kujutamisega. Kui Kreekas püüti inimesi kujutada täiuslikult, siis Etruskidele oli iseloomulik individuaalsete joonte, vigade ning vanuse selge kujutamine. Alles hellenistlikul perioodil hakati individuaalseid jooni kujutama peenemalt, kuid ka siis säilitati teatud iseloomulik ilme. Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi. Enamasti eelistati pehmemat materjali, mida oli lihtsam kujundada.
ei kujutatud inimesi kunagi rääkimas. See soov kujutada liikumist, viis ühe etruskide silmapaistvama saavutuseni kunstivallas. Nimelt jutustavate stseenide stiil, kus paigutati keerukad sündmustikud mitmele pildile. Nagu maalide puhul oli ka skulptuuris tähtis realismi. Ka skulptuurikunst oli matmiskombestiku teenistuses. Valmistati naiste ja meestekujusid, mis paigutati hauakambritesse. Hilisematel aegadel paigutati sarkofaagidele skulptuurportreesid, mis paistsid silma kadunute realistliku kujutamisega. Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi, see oli pehmem materjal ja seda oli lihtsam kujundada. Kõige tuntumaks etruski skulptuuri teoseks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju, mille autoriks oli kujur nimega Vulka. Etruskid olid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid. Tänapäeval üks tuntuim pronkskuju on Rooma linna üks sümboleist, Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil