õppinud ka Konrad Mägi, ja Académie Russe´is. 1914. aasta sügisel Anton Starkopf arreteeriti ja interneeriti. Aastatel 1916-1918 töötas ta Dresdeni ja Ratheni kiviraiumisetöökodades ning 1917. aastast Berliinis F. Metzneri ateljees. Ta Eestisse õnnestus tal naasta 1918. aastal. ,,Pallasega" oli Anton Starkopf seotud, selle loomishetkest ja aastatel 1921-1923 oli ta ka kooli juhi rollis, tegutsedes direktori asetäitjana ja oli selle skulptuuriateljee juhataja ning ainsaim skulptuuriõppejõud, nii et kõik need 17 skulptorit, kes Pallase lõpetasid, on kõik tema õpilased. Anton Starkopfi loomingut iseloomustab materjalide varieerumine. Kujud on valminud graniidist, marmorist, puidust ning pronksist. Õpetamisel lähtus ta vabaakadeemialikust süsteemist ning valmistas omaenda töid tihtipeale õpilaste ees. Ka Nõukogude ajal, kui Pallas oli Tartu Riiklik Kunstikool, oli Sarkoph siin õppejõud.
Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), ppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sgisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Luna-Saksamaal Wehlenis. Ttas 1916-18 sjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistkodades ning a-st 1917 htlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle ppejud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940- 41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942- 43 Krgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ppejud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Pgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus ttas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Kis 1920,