jaanuaril 1954. aastal Pariisis. Tema teine väga tuntud kunstiteos on ,,Põrgu". ,,Abtsindijoojad" on valminud kunstniku loominguliste muutuste perioodil. Tegelesteks on kaks joobunud meest, kellel on kahestunud silmatera. E.Wiiralt on kasutanud pinnatöötluses nii uuritsat kui ka ruletti. Rulett võimaldas tänu peenetähnilisele faktuurile tundlikku vormikäsitlust. Tähnilise pinna hele-tumeduse varjundid toovad esile skulpturaalsete nägude ümarad vormid. Selles maalis on on ühendatud nii Eduard Wiiralti tehniline meisterlikkus kui ka emotsionaalne tundlikkus. Kindlasti on see Wiiralti üks tippteoseid. ,,Abtsindijoojad" on puugravüür. Seda maali nägin ma esmakordselt oma käesoleva aasta matemaatika vihiku kaanel. Sellest ajas peale on see kindlasti üks minu lemmik kunstiteoseid. Esimesena tõmbas mu tähelepanu esiplaanil oleva mehe parema silma ümbrus, mis tundus esmapilgul üsna ärritav
kõrge. Ateena akropolile ehitati juurde ka erinevaid pühamuid, näiteks jumalanna Athena tempel Parthenon. Veel kaunistasid akropoli erinevad kujud. Ateena oli suur linn ja seal elas kümneid tuhandeid inimesi. Kreeka arhitektuur, võrreldes teiste riikidega oli 5. sajandi teisel poolel väga hästi arenenud. Kreeka arhitektuur sai sel ajal kõige täislikumaks. Seda oli märgata nii hoonete proportsioonis kui ka arhitektuurivormide ja skulpturaalsete kaunistuste tasakaalus. Ateena Akropoli tekkeloos ja selle arengus on näha kogu Kreeka 5. sajandi õitseng. Mükeene kultuuri ammustel aegadel kõrgus Ateena järsunõlvalistel kaljudel kuninglik linnus. Siis kui võimule tuli demokraati, kujundati Akropol ümber. See tehti avalike mälestussammaste asukohaks ja selle keskele püstitati värviliste skulptuuridega rikkalikult ja eriliselt kaunistatud Hekatompedoni tempel
sümboliseerib 33 jumala paleed ning kõige tipus asuv "vihmavari" tähistab Buddha kuninglikke valitsemist maa, taeva ja iidsete veeda jumalate üle. Stuupat ümbritseva kivist aia või piirde küljes asuvad asuvad väravad (nn torana) avanevad igasse nelja ilmakaarde. Sellega taheti näidata, et inimesed igas neljast universumi osast tulid austust avaldama Suure Õpetaja mälestusele. Need väravad olid tavaliselt kaunistatud skulpturaalsete nikerdustega, mis tähistasid Buddha elukäiku, samuti budistlike pühakukujude ja teiste taevaste olenditega. Nagu keskaegsete kirikute portaalidki, polnud nende eesmärk eelkõige mitte ornamentaalne vaid usuline - juhendada usklike, kes olid sisenemas pühasse ruumi. Isegi stuupa põhiplaan oma kultuslikku iseloomu, sest oma geomeetriliste kujunditega moodustab ta sümboolse diagrammi, kus nelinurkne aed oma nelja värva ja ümmarguse
Keeglimuru suunas pilgu salaaiale (giardino segreto), et tekitada suuruse illusiooni. Seinad kui raam. Paaris-võlvkäik pikendab hoone fassaadijoont ja raamib vaateid selle teisel pool. Sein, mis sulgeb allee, on tugiseinaks põhjaosas, toetades maapinda, millel kasvab oranzerii (pr. orangerie). Siin lõunakülje lõpus on sein vabalt seisev, selle sees on väike ava ja vihje selle sees olnud rustikaalsele maastikule. Krohvitud seinal, mis kaetud skulpturaalsete urnidega, olid luitunud tõendid pilastrite ja nisside maalitud kujunditest, mis tõi silme ette visuaalse reljeefi sellise hirmuäratava struktuuri massist ja kaalust. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 55 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Giardino segreto
annaabi.ee 
