Kunstniku isiku tähtsus tõusis enneolematult. Rõhutati kunstniku erinemist tavalisest inimesest. Usuti geniaalsete kunstnike inspiratsiooni jumalikule päritolusse või koguni tema enda jumalasarnasusse. Soositi kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Lk 67 h. 3. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? Ta töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväeinsenerina ja pidud korraldajana ja selle kõrvalt tegeles ta maalikunstiga, skulpruuri v arhitektuuriga. Kunsti loomisel toetus ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Tal oli harmoonia pildi terviku ja detailide vahel. Ta arendas täiuseni inimeste välimuse väljendamise ja ta süvenes inimeste hingeellu. lk 67 4. ''Püha õhtusöömaaeg'' kujutab endast Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimset koosviibimist , kus Kristus teatab ,et nende hulgas on äraandja.Iga jünger reageerib õpetaja vapustavale teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt
Noor Leonardo sai oma aja kohta tavapärase hariduse, kuid juba lapsena ilmnes tema suur kunstianne. Räägitakse, et esmakordselt märganud Ser Piero oma poja ante siis, kui Leonardo ühele puuplaadile kaunistuseks draakoni maalis. Konnade ja sisalike joonistuste järgi maalitud pilt olnud nii tõepärane, et ajanud isale hirmu peale. Kui Leonardo oli umbes 15-aastane, saadeti ta kuulsa Firenze kunstniku Andrea del Verocchio (1435-1488) ateljeesse maalikunsti ja skulpruuri õppima. Koos teiste noorte õpipoistega omandas Leonardo oskusi joonistamises, maalimises ja kujude modelleerimises. Kui Leonardo õpingud Verocchio ateljees lõpule jõudsid, sai temast elukutseline kunstnik. Tööst tal puudust ei olnud. Siiski ilmnes juba üks tema nõrkusi, mis talle kogu elu raskusi põhjustas: olgugi andeks, kaotas Leonardo tihti huvi suurte ettevõtmiste vastu ja jättis need enne valmimist pooleli.