Inglismaa Parlamentaarne monarhia -Leiboristlik partei ja Liberaalne partei. -Kolooniatele toetumine, sealt said tehased Toorainet, Hirm Sksmaa ees. -Maksude tõstmine viis riiki edasi, Vananenud Tehnika tõttu rolli langus maailmamajanduses. Prantsusmaa Demok. Vabariik -Kiriku roll riigi ning haridussüsteemist kaob - Rivaalitsemine GB lõppes, Liit Venemaaga Sksmaa vastu, Sõda Preisiga (kaotab), Lootsid Tagasi saada Elsas ning Lotringi piirkonda. Sksmaa Monarhia -Saksa sotsiaal demokraatlik partei -Kooniaal poliitika, hirm GB laevastiku ees. -Sidus end maailmakaubandus ning maailma- Rahandus süsteemiga. USA - Vabariik -Ametiühingud(maailma tööstus töölised) -Sekkuti maailma poliitikasse (Suur edu) -Kiire areng, Suur eksport, orjuse kaotamine, Sisserännet ei piirata. Venemaa Absoluutne monarhia -Siseriikligud pinged, Revolutsioonid (maha) -Suur lüüasaamine, Üritati Balkanit aidata Austria-Ungari vastu. -Kiiresti arenev riik
sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesaksamaal olid pisikesed talud,mõisaid plnd.Kasvatati viinamarju ja tehti veini.Riigi synd:2 suuremat konfliktikeskust.Berliinis toimus rahva ja sõjaväe kokkupõrge,kuningas vabandas rahva ees,et ei kukutataks.Mynchenis oli Lola montes asja põhjustaja,sest lubas kuningale naiseks minna,siis kui too ylikooli sulgeb.1848.Revolutsiooni ajal tuleb yhinemine taas kõne alla.1.Suure SKSmaa idee,kõik riigid yhendada,kus räägiti sks keelt.See ei läind peale.2. väikse SKSmaa idee,et yhendada ainult saksa alad,sobis paremini.Preisimaa peaministriks sai Bismarck,kes yhendas 1857-1870 kõik riigikesed relvaga.Samal ajal pidas ta sõda Taaniga(1864)ja Austriaga(1866).Riigikord:1871 kehtestati põhiseadus.Erinevatel liiduriikidel olid erinevad õigused.SKS koosnes 24 yxusest + elsass-lotring.3 vaba linna: bremen,hamburg,danzing->(liidumaa õigused).Suurim liiduriik oli Preisimaa
maailmasöja ajal oli riigivöim köikjal inimeste elu korraldanud, ka nüüd arvati, et väljapääsu saab ainult köva käega valitsejate vöimuletulekuga Locarno konverents 1925.a osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles´paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sölmis Sksmaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Konverentsi järel levis euroopas lootus, et saabunud on rahu,leppimise,üksmeele ajastu patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928. a. Leppes kohustati loobuma söjast kui rahvusliku poliitika vahendidt ning konfliktid rahumeelselt lahendada. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48. uut maailmasöda paktid ära ei hoidnud. Demokraatlikud riigid 1919-1939: Ameerika Ühendriigid- W
kuuluma Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, aga ei tulnud midagi välja osapooolte omavah konfl tõttu. Soome orient rohkem Sksle, ülejäänud Ing, Poola püüdis haarata juhtpositisoone. Majandussidemed omavahel hästi nõrgad. 30NDAD AASTAD - põhiprobl 1) välispoliitilise orientatsiooni küsimus 20ndatel ja 30ndate alguses Ing orientatsioon. Kui kasvas Sks osatähtsus tugevnes saksa mõju, mida eriti soodustas 1935 a Saksamaa ja Inglismaa mereväe kokkulepe, millega Läänemeri Sksmaa mõjusfääri. 1939 sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaaga. 2) Uus Balti liidu idee suur liit jäi sõlmimata, kuna nurjusid idapakti läbirääkimised. 1934 sõlmiti Eesti, Läti, Leedu omavah liiduleping, mis oli ebamäärane ja sidemed jäid nõrgaks. · Suhted Rootsiga nii 20 kui 30ndatel head. 1938 pärast Austria Anslussi kui sõjaoht Austrias süvenes, kuulutas Eesti end erapooletuks, mis ei saanud rahvusvahelist tunnustust.. 30ndate
annaabi.ee 
