Esimene, lihtsam viis tähendas - ja tähendab praegugi - eesti keele struktuuri kahjustavat võõrsõnade invasiooni, teine - raskem, aga ohutum - nõudis oma keele põhjalikku tundmist, head intuitsiooni, leidlikkust ning pidevat valmisolekut ületada vastasseise. Karlson ja Veski valisid teise, raskema tee. 5.1. Oskussõnade lähteallikad Kuidas jõuti sobiva sõnani? Seadused ei tekkinud tühjale kohale. Eeskujuks võeti vene ja skskeelsed seadused. Vaja oli leida nende mõistetele eesti vaste. Sõnu või tüvesid on saadud murretest, üldkeelest ja soome keelest. Veski ütles: tema veendumuse kohaselt peitub kõik keele arenguks vajalik keeles endas. 5.2. Sõnaloome viisid ja võtted TULETAMINE (jõustama > jõustuma) LIITSÕNAMOODUSTUS (kaasomand > jõustuma) TULETAMINE 1) tegusõnade tuletamine (u-liite abil) Nt jõustama > jõustuma; elatama > elatuma 2) nimisõnade tuletamine (t(mine); t(-us) ; t (is); -dis; - dus;
Alustati õteaduses omakeelse oskussõnavara loomist. Kalsson + Veski põhimehed. Vaadati läbi nuhtlusseadustik. Otsustati läbi vaadata ja korrastada ka teistegi õvaldkondade oskussõnavara. Komisjoni töö tulemusel on pidevalt jälgitavad muudatused. 10 a sihikindlat tööd oskussõnade kallal ja jõuti õigussõnastiku valmimiseni 1934. Kuidas jõuti sobiva sõnani? Seadused ei tekkinud tühjale kohale. Eeskujuks võeti vene ja skskeelsed seadused. Vaja oli leida nende mõistetele eesti vaste. Sõnu või tüvesid on saadud murretest, üldkeelest ja soome keelest. Sõnaloome tegevust iseloomustab tervikuna selline allikate baas. Veski veendumuse kohaselt peitub kõik keele arenguks vajalik keeles endas. Kas oma või võõrsõna? Küsimus tõlketöös. Seisti valiku ees – kas minna lihtsa vastupanu teed ja võtta oskussõnu rhvlisest varamust või luua oma. Võõrsõnad võivad kahjustada eesti keele struktuuri
annaabi.ee 
