teooriate vahel, tekitas hirmäratavaid füüsilisi hädasid ja arengumaa tasemel suremuse. Mõistagi oli eluiga ääretult lühike ja tõenäoliselt ei ületanud keskaja Euroopas 30 aastat. Haigused mõjutasid enamus ühiskonna kihte, kuid just vaeste klass, keda feodaalne eskpluateerimine sundis elama toitumispiiri äärel, kannatasid nende all kõige rohkem. Loetelu keskaegsetest haigustest: pidalitõbi, mädanik, gangreen, sügelised, haavandid, kasvajad, ekseem, roos. Ka skrofuloos oli väga iseloomulik keskajale. Vähem arvukamad polnud ka avitaminoos ja puuded. Langetõbi ehk püha Vituse tants. Ka lastehaigused aitasid suremusele kaasa hambavalu, krambid, rahhiit, voolmed. Igal haigusel olid omad pühakud kelle poole tuleb palvetada, nt. püha Cornelius krampide puhul, püha Albinus rahhiidi puhul, püha Agapitus voolmete ja hambavalu puhul ja paljud teised. Silmas peab pidama keskaja inimeste füüsilist nõrkust. Keskaeg oli suurte hirmude ja
☼ suur intensiivne koostöö teiste sotsiaalteadustega mentaliteediajaloo: ☼ “mentaalne atmosfäär”- mitmetahuliselt ühiskonnast mõtlemine ☼ “Feodaalühiskond”- totaalse ülevaade kogum - feodaalsete ühiskonna mentaalsete raamide uurimine - traditsioonilised ajaloolased ei saa uurida emotsionaalseid nähtusi ☼ “Imettegevad kuningad”- uuring, mis püüab mõtestada uskumust keskajast ja 18. sajandini; Prantsusmaa ja Inglismaa kuningate puudutamise teel: skrofuloos - üldine veendumus. kuidas seda seletada? Bloch arvas, et ühelt poolt imed on võimalikud, esile kutsuda; teiselt poolt teadlik ideoloogiline propaganda - prantsuse kuningavõimu sakraalsest iseloomust - näidata sakraalne võrdlus teiste kuningate vahel (pärast ka UK hakati sellesse uskuda). kui ei saanud terveks, siis inimeses oli probleem, mitte kuningas Philippe Ariès (1914–1984) ☼ lapse ja pere elu uurimine - keskajal lapsepõlve ei tuntud (väike täiskasvanu)
annaabi.ee 
