ülejäägid,mis kujutasid endast vahetusväärtust. Valitses naturaalmajandus. See tähendas seda, et eluks vajalik toodeti ise. Tekkisid käsitöölised, sest talumehed ei saanud tööriistade valmistmisega ise enam hakkama, kuna see muutus liiga keeruliseks. Nii eraldus käsitöö põllumajandusest ning muutus iseseisvaks tegevusharuks. Tekkisid tsunftid, need olid ühe ja sama erialaga käsitööliste ühendused. Tsunftri põhikirja ehk siis reeglitekogumikku nimetati skraaks. Tsunftivanemat nimetati aga oldermanniks. Kuna Käsitöölistel polnud ühe mõisa territooriumil tavaliselt äraelamiseks piisavalt tööd, pidid nad rändama ja otsima tellimusi, nad rändasid külast külla. See oli aga ohtlik röövlite tõttu, kes käsitöölistelt sageli nende tööriistad, materjalid ning vara röövisid. Kuid ajapikku tekkisid käsitöölistel endi asulad, tavaliselt siis suurtemate jõgede või teede ristumiskohta. Asulast kujunes välja aga alev.Ning alevist linn
Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii iseloomustas ka mustpäid tugev ühtehoidmine ja vastastikune eestkoste. Oma vennaskonnakaaslase au ning heaolu eest seismine kuulus enesestmõistetavate moraalinormide hulka. Sarnaselt teistele vennaskondadele ühendas ka mustpäid mitte ainult ametialane tegevus, vaid vähemalt samal määral ka ühised seltskondlikud ettevõtmised ja kiriklikud toimingud. Kõiki nimetatud valdkondi vennaskonna elus reguleeris põhikiri, mida Põhja-Euroopa maades kutsuti skraaks. Skraa oli ka omamoodi trahvimäärustik, milles sisaldusid karistusmäärad vennaskonna liikmete poolt sooritatud väiksemate üleastumiste eest (peamiselt rahas või küünlavahas tasutavad trahvid). Esimene, veel üsna napp ja ühekülgne versioon mustpeade skraast on teada 1407. aastast. Nagu teisedki gildid ja vennaskonnad, pidid mustpead oma skraa laskma raes kinnitada, olles sel viisil teatud määral linna omavalitsuse kontrolli all. Aja jooksul mustpeade skraa pikenes ja täienes
annaabi.ee 
