kokku islami või judaismiga või hereisiaga (valeõpetus). Võimalikult vähe viitab ta piiblile. Sest oli veendunud, et mittekristlasi pole võimalik veenda piibli abil. ''Summa theologicae'' suunatud algajatele tudengitele. Annab ülevaate kristlikust õpetusest. Lähtutakse eeldusest, et seda loeb kristlane ja toetutakse piiblile. Suudab näidata, et uskumine ja mõtlemine ei vastandu. 4. PILET 1. Duns Scotus ja skotism Sotlane. Kolib kölni. Kirjutab raskepäraselt. Ta nime hakatakse kasutama puupea nimetusena. Samas tugev argumenteerija. Vaatab eelnevalt õp kriitilselt. Kirjutab AT vastu. Kumb olulisem: mõistus/tahe? AT: mõistus (tahe järgneb) DS: tahe(mõistus näitab tahtes, mis võimalik aga tahe ei pruugi seda järgida). Asjad pole seepärast nii, et jumal nõuaks vaid jumal on omal vabal tahtel nii otsustanud. Üks jumala vabaduse aspekt: predestinatsioon. Toob seal 4 momenti
viljatud, ning hakkab mõtlema sellest, mis käesoleval hetkel olemas on). Igale mõtlemisele vastab kindlat tüüpi ühiskond. Feodaalkorra puhul usuti, et on absoluutne Jumal, kes on loonud ja korrastanud ühiskonna; Prantsuse revolutsiooniga saabus metafüüsiline tasand; positiivne staadium on aga alles saabumas, selleks tuleb rajada uus kord, mille puhul abstraktne korraldus asendub kaine õpetusega. 17. PILET DUNS SCOTUS JA SKOTISM PRANTSUSE EKSISTENTSIALISTID (J-P SARTRE, A. CAMUS) Duns Scotus kirjutas sageli Thomasele vastanduvalt, mistõttu on tema teoloogiat nimetatud 'vastuhakuks tomismile'. Duns rõhutas tahte esmasust. Mõistus küll näitab tahtele, mis on võimalik, aga tahe ei järgi kõike, mida mõistus talle ette kirjutab. Duns rõhutabki seega Jumala vabadust. Asjad on nõnda, nagu nad on, sellepärast, et Jumal on vabatahtlikult nii otsustanud, mitte sellepärast, et mõistus seda nõuab
annaabi.ee 
