elemente nagu uraan, vanaadium, toorium. Maavarana leiavad samuti kasutamist ka lubjakivid (ehituskivina, killustiku valmistamiseks ja tsemendi ning lubja tootmiseks). On oluline ka põhjaveevarude seisukohalt. Siluri ladestu – 435-405 milj a t oli Eesti liikunud ekvaatorile. Kliima oli soe ning mereelustik rikkalik: laialdaselt levisid tabullaadid, rugoosid, brahhiopoodid, sammaloomad jt. Esmakordselt ilmusid skorpionilaadsed ja meie vanimad selgroogsed – lõuatud kalad. Tekkima hakkasid riffmoodustised, mille tunnistuseks on Jaagurahu ja Paadla lademe biohermlubjakivid. Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud siluri ladestu setendites rannast süvamere suunas laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja süvamerefaatsiesed. Suurima osakaaluga on karbonaatsed settekivimid; lubjakivide kõrval on ulatusliku levikuga vel ka dolomiidid ja domeriidid.
Ometi küündib siluri karbonaatkivimite paksus kohati kuni 400 m ja üle selle (Ohesaares 436 m). Siluri ajastul (435 – 405 milj. a. t.) oli Eesti ala merelaht ning asus ekvaatori lähedal, mistõttu merevesi oli soe ning keskkond soodne korallriffide tekkeks. Siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus. Siluris esinenud faunarühm oli rikkalik (sammalloomad, mereliiliad jne.). Esmakordselt ilmusid ka vanimad selgroogsed – kalad, skorpionilaadsed. Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud erinevaid siluri ladestu laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja süvavee setteid. Devoni ladestu (405 – 350 milj. a. t.) settekivimid lasuvad põikselt Siluri ja paiguti Ordoviitsiumi kihtidel. Avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena lõuna pool Pärnu-Mustvee joont. Noorimate Devoni kihtide avamusala on Eesti kagunurgas. Siluri ja Devoni ajastu vahetusel,
annaabi.ee 
