Teleskoobid Kosmoselaevad Sondid ja kulgurid Kosmosejaamad Teleskoop (< vanakreeka tle 'kaugele, kaugel' + skope 'vaatan') on vahend kaugete objektide uurimiseks. Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilise skeemi üles anne on koondada elektromagnetilist kiirgust
penta (pente `viis') penta/loogia, penta/goon peri (peri `ümber, lähedal, juures') peri/fraas, peri/gee, peri/skoop pneumo (pneuma `õhk') pneumo/vasar, pneumo/transport polü (poly `palju') polü/foonia, polü/glott, polü/graafia pseudo (pseuds `vale') pseud/onüüm, pseudo/sein, pseudo/teadus psühho (psych `hing') psühho/analüüs, psühho/farmakon, psühho/loogia, psühho/trauma seismo (seismos `maavärisemine') seismo/loogia, seismo/jaam skoop (skope `vaatan') mikro/skoop, tele/skoop skoopia (väljendab ala, vt eelm) gastro/skoopia, horo/skoopia stereo (stereos `ruumiline') stereo/meetria, stereo/fooniline, stereo/plaat sün, süm, sül (syn `koos, kaas, ühis') sün/kroonne, sün/onüüm, süm/bioos, süm/foonia, süm/meetria, sül/logism teek (thk `hoidla, kast') karto/teek, disko/teek tehno (techn `kunst, meisterlikkus') tehno/talitus, tehno/võrgud, tehno/loogia tele (tle `kaugele, kaugel') tele/gramm, tele/paatia, tele/viisor
annaabi.ee 
