seas. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid, sealhulgas ka Itaalias. 3. Loomingust Jan van Eyck oli üks Madalmaade teenekaim ja andekaim kunstnik 15.sajandil ning ühtlasi ka maailma maalikunsti suurmeister, kelle loominguperiood jääb aastatesse 1422-1441. Tema tähtsaimaks teoseks on peetud Genti altarit, mille ta tegi koos oma venna Hubert van Eyckiga ja mis koosneb 24st pilditahvlist. Arvatavasti on see valminud koostöös mõne skolastikuga, sest kuigi 15.sajandi kunstis oli levinud asjadele sümboolse tähenduse omastamine, siis nii keerulist ja raskesti mõistetavat kunsti pole ühelgi teisel meistril. Altarilt võib leida näiteks Kristuse(tall), tema lunastava ohvri(missakarikas) ja ristiusu(puhta vee allikas) sümboleid. Üks sagedane detail tema maalidel ka Genti altaril on tekst, mis on loetav vaid ülevalt alla vaadates ning seega suunatud otse jumalale taevas. Altari
Eyck "suurim kõigist" ja lõpetas Jan van Eyck "kunstides teine" Jodocus Vydti ülesandel, ning et altar pühitseti sisse 1432. aastal 6.mail. Hubert oli Jani vend, kes elas arvatavasti 1366/70-1426 aastani. Tema olemasolus ei olda kindel, kuna andmed temast pärinevad hilisemast ajast ja peale 4 Genti Altari pole teada ühtegi tema poolt tehtud kunstiteost. Maal on arvatavasti valminud koostöös mõne skolastikuga, sest kuigi 15.sajandi kunstis oli levinud asjadele sümboolse tähenduse omastamine, siis nii keerulist ja raskesti mõistetavat kunsti pole ühelgi teisel meistril. Altar koosneb 24 pilditahvlist, millest 12 kujundavad tiibade avamisel nähtavale tuleva sisekülje ning ülejäänud 12 suletud altari väliskülje. Altar on inimesest kaks korda kõrgem ja avatud tiibadega viie meetri laiune, kujuteldamatult tõetruu ja ilmeka maalilise teostusega.
annaabi.ee 
