Igal raviseansil süstitakse mitmeid veresooni. Kuna nõelad on väga peenikesed, on patsiendil vaid pisut ebamugav tunne: süsted võivad tunduvad sipelga või sääse hammustusena. Esimese ja teise raviseansi vahe on tavaliselt 714 päeva, kolmas tehakse vajadusel kuu aja pärast. Pärast ravi on vaja kanda spetsiaalseid kompressioon sukki, mis aitavad kahjustatuid veene kinni suruda. Ravisukka tuleb kanda nädal pärast skleroseerimist või ka kauem, sõltuvalt skleroseeritud veeni suurusest. Kompressiooni ajast on väga oluline kinni pidada, et tagada head ravitulemust. Ravisukk peab alati katma labajalga nii palju kui võimalik, et ära hoida jala turset. Kompressioon vähendab ka verevalumite ja pigmen tatsiooni teket, samuti raviseansside arvu, süvaveenide tromboosi riski ning uute veenilaiendite tekke võimalust. Sukk tuleb hoida pidevalt jala ümber, mitte lasta sel edasi-tagasi liikuda.Pärast skleroseerimist
nõela abil nahasiseste ja –aluste veenidesse ainet ( Aethoxysklerol ), mis tekitab veeniseinas steriilse põletiku ja selle tulemusel kleepuvad veeniseinad kooku. Ravi sisaldab aine süstimist mitmetesse veresoontesse mille puhul veresoon tõmbub kokku. See on kiire, kuid peaaegu valutu ravi, mille järel on vaja kindlasti kanda kompressioonsukki, mis tagavad ravi head tulemust, kuid päevitada päevitada ja fotoepilatsiooni teha ei tohi 1 kuu vältel. Peale skleroseerimist võivad tekkida teatud sümbtomid, nagu verevalumid süste kohal, mis võivad tekkida veresoonte seina nõrkusest, valu võib tekkida jalgades esimestel päevadel ja veresoone seina põletik ehk flebiit ( mis on siis ravitud veresoone põletik, veresoonel tekivad valulikud muhud ). Flebiit võib tekkida skleroseeriva aine reaktsioonist veresoone seinale ja vere peetumisest veresoonde, kuid abi saab salvide ja geelide kasutamisest, ka
annaabi.ee 
