04.2015 1. Putukate üldiseloomustus ja morfoloogia alused ~60 % putukaid. Ainult 9,5% mitmekesisusest on kirjeldatud. Maailmas 36 seltsi. Maailmas teada ~1 miljon liiki. 75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahel võib olla kuni kolm lihtsilma (ocelli).
b. Põhimõtted c. Soomused tekivad kalal maimuks saades, vastsel soomuseid ei ole. Soomuste arv d. fikseerub varakult. Hiljem soomuseid juurde ei tule, vaid nad suurenevad koos kala e. kasvuga. Seega, kui kala kasvab kiiresti, suureneb ka soomus kiiresti. f. Siit tuleneb kaks tähtsat järeldust ja kaks võimalust teadlase jaoks, keda huvitab kala g. vanus ja kasvukiirus. h. Kiire kasvu ajal on skleriitide (harjade) vahed soomusel suuremad, aeglase kasvu ajal i. kitsamad. Seetõttu näeb kiire kasvu ajal tekkinud soomuse osa välja heledam, aeglase j. kasvu oma tumedam. Tekivad aastaringid ja me saame lugeda, kui vana on kala. k. 2.Kuna soomuse kasv on üldjoontes proportsionaalne kala keha (pikkuse ) l. juurdekasvuga, saame soomusel aastaringide laiusi mõõtes arvutada, kui pikk oli kala m
annaabi.ee 
