vahas, erinevalt servidest vabastatud teotööst. Teenistuskohased orjad ja ministeriaalid. Õiguspraktika keskajal väga kirju, nt Saksi Peegel (iga piiskopi, apti, aptissi all oma erinev õigus). Marc Block uurinud servi terminite mitmekesisut, järeldus et keskaja õigusterminoloogia väga ebaühtlane. Samad terminid mõeldi eri asju. Kaasaegsed ise mõistsid seda ka probleemina. Mansori mitte enam ori vaid mittevaba. Sklave, esklave, slave. Servus proprius. 19. sajandi lõpuks terminite tähenduse muutus. Servi tähendus loobuti Rooma õiguse mõistest servus, kuna see tundus vastuolulisena MArc Blocki järgi. Servus ennekõike talupoeg (ka üpris vabad), kel pere, maa, võis testamendis pärandada, omandada, kohtunikuõigust jne. Todfall pärandimaks, kui peremees suri, pärisid järeltulijad talukoha aga pidid kindlat maksu maksma. Kui 19. sajandil servi enam
On ka mittevabu vaimulikke, kes palvetavad isanda eest. Kõrgkeskaeg mittevaba vaimulikkonda ei tunne. 8.sajandil elanud inimeste seast kuulutati pühakuteks 130 inimest, kellest 97% aadlikud. 12. sajandil kuulutati pühakuteks 290 inimest, kellest 50% mungad, piiskopid. 13 Varakeskajast pärineb sõna orja jaoks ehk sklaav, mis tuleb skandinaavlasest, sest paljud sõjavangid olid Skandinaaviast. SERVUS =SLAVE =SKLAVE Poliitilised olud ebakindlad, üks hõim alistas teise (selle eliit tapeti, loomad võeti ära). Aadel on õilsam, paremat päritolu, sünnipäraselt suurem. 10.- 11. sajandi vahetuseks toimus aadli suguvõsa liidrite struktuuris muutused, suhted stabiliseerusid, maavalduste liikumine vähenes. Pärandus läks nüüd isalt pojale, mitte võimsamale. Pärimisreeglid selgemad ja kindlamad. Aadlil oluline linnus, tema keskus. Aadli pärinemisele viidatakse artikliga von, de, of
annaabi.ee 
