Ilmutamata kujul esitatud funktsiooni y = f (x) korral k~oneldakse ka v~orrandi F (x, y) = 0 lahendina hulgal X defineeritud ilmutamata funktsioonist. Ilmutamata funktsioon v~oib olla kas u ¨hene v~oi mitmene. Punktihulka {(x, y) | F (x, y) = 0 } nimetatakse v~orrandiga F (x, y) = 0 antud ilmutamata funktsiooni graafikuks. 16 V~orrandiga F (x, y) = 0 esitatud ilmutamata funktsiooni y = f (x) (x [a, b]) graafiku skitseerimisel tuleb esiteks iga xi = a + ih (i = 0; 1; . . . ; n h = (b - a) /n) korral la- hendada v~ orrand F (xi , y) = 0. def Et y = f (x) y - f (x) = 0, siis funktsiooni F (x, y) = y - f (x) korral y = f (x) F (x, y) = 0, st iga (¨ uhest v~oi mitmest) funktsiooni v~oib k¨asitleda ilmu- tamata funktsiooni erijuhuna. N¨ aide 11
funktsioone, logaritme jne. Muutuja x mistahes väärtuse korral saab y väärtust leida. 2. Funktsiooni muutumispiirkond Vt lõppu. 3. Funktsiooni nullkohad. Lahendame võrrandi x3 – 4x2 = 0, x2(x – 4) = 0, millest x1 = x2 = 0, x3 = 4. Nullkohtade hulk on X0 = {0; 4}. 4. Funktsiooni positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Skitseerime funktsiooni ligikaudse graafiku. – – – – – – – – – – – – – ++ Joone skitseerimisel arvestame sellega, et 0 on 0 4 kahekordne nullkoht, seega pöördub joon seal tagasi. X+ = ]4; [, X– = ]– ; 0[]0; 4[ 5. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Leiame f (x). f (x) = 3x2 – 8x Kasvamisvahemikes f (x) > 0 ning kahanemisvahemikes f (x) < 0. Skitseerime tuletis- funktsiooni ligikaudse graafiku ja leiame sealt vastavad vahemikud. ↑ ↑ 8
annaabi.ee 
