ohtlikuks, tunnetab inimese suhtumises pahatahtlikkust ja vaenulikkust. Sageli tundub talle, et peale tema tegude on jälgimise või kontrolli ja juhtimise alla võetud ka tema mõtted ja tunded. Luulumõtted võivad olla seotus kas ümbritsevate inimeste või mingisuguste müstiliste kõrgemate jõududega. Varasematel aegadel oli luulu sisu seotud religiooniga. Nüüdseks on mõtted ja elamused tihti seotud ufode, kompuutrite ja televõrkudega. Hallutsinatsioonid e. meelepetted. Skisofreeniahaigel võib esineda erinevaid meelepettelisi elamusi, mis siiski enamasti väljenduvad ,,häälte" kujul, tunduvalt harvemini esineb nägemus-, haistmis- või maitsmismeelepetteid. Tavaliselt on neid väärtajust tingitud elamusi raske eraldada reaalsusest ning võib juhtuda, et haige hakkab tegutsema oma meelepette sunnil. Haigete sõnul päritolu meelepetetel võib olla peast, mõnelt teiselt inimeselt või saanud alguse raadiost, televiisorist- kuuldust, nähtust ja mujalt
mõtelda. Saksa psühhiaater Emil Kraepelin, kes muide on olnud mõned aastad professoriks ka Eestis, nimetas sajandi algul seda haigust dementia paecox. Pärast Kraepelini andis teise suure panuse skisofreenia uurimisse shveitsi arst Eugen Bleuler. Tema pakkus välja ka nime skisofreenia (kr schizo - lõhenema, phren - vaim). Tema arvates oli haiguse põhiolemuseks vaimne lõhenemine. Bleuler leidis, et skisofreeniahaigel tekivad meelepetted ja luulud sellepärast, et ta ei suuda enda jaoks maailmast terviklikku pilti kokku panna. Just sellepärast tekivad tal ka ebaharilikud assotsiatsioonid, mille ta ande olemasolul suudab kunsti valada. Vaimuhaiguse ja ande koosmõjul sünnibki kunst Tulemuseks on kõige eriskummalisemad kunstiteosed, ühiskondlikust seisukohast vaadatuna kindlasti uudsed. See aga tähendabki loomingulisust. Psühhiaatriahaiglatest pärinevad tööd
annaabi.ee 
