läbikukkumiseks. Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada. Jeruusalemm ja Püha Maa jäi muhamedlaste valdusesse ning ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Paavsti võim nõrgenes ning läänemaailma, Bütsantsi ja islamimaade vahel hakkas kasvama vaen. Ristisõde tagajärjed olid kindlasti hea õppetund paavstivõimule, et ei ole hea muutuda liigselt ahneks. Hiliskeskaja üheks kõige tähtsamaks sündmuseks kirikuelus võib pidada suurt skismat ehk kirikulõhet ( 1378-1409). Paavst Urbanus VI hakkas oma kuurialt nõudma kommete rangust, tekkis aga luksusliku eluga harjunud kuurias talle vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ning naasid temaga koos Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetataksegi suureks skismaks. Suure skisma mõju kirikule oli kindlasti laastav ning sellised vastuseisud viisid vaimuliku võimu alla ja paavstide tähtsus vähenes.
paavsti, kuna tegemist oli erinevate rivaalitsevate ringkondadega. Üks resideerus Roomas, teine Avignonis ja vastastikku olid paavstid pannud üksteist kirikuvande alla. Kaks vaenutsevat paavsti näitas seda, et Rooma katoliku kirik on sügavas kriisis ja vajaks reforme. Vahepeal valisid nad lausa veel kolmanda paavsti ka. 3. Kirikukogude liikumine (1409-1447) Toimus selleks, et suurt skismat leevendada. Kirikukogu on katoliku kiriku kõrgemate vaimulike kokkusaamine. Selles ajavahemikus ei toimunud mitte üks kirikukogu, vaid tegemist oli terve rea kirikukogudega. Kirikukogude liikumises oli kõige olulisem Konstaanzi kirikukogu. Sellel kogul valiti uus paavst Martinus V ja selle Martinus V paavstiks valimist tunnustasid erinevad vaimulikud ringkonnad. 16. sajandil katolikust kirikust eraldusid protestantlikud kirikud.
annaabi.ee 
