andis eelduse tulevikus loomkatsete jaoks vajalike vahendite leiutamiseks. Ta omandas kõrghariduse New Yorgi osariigi Hamiltoni kolledzis inglise kirjanduse alal, oma tulevast ala psühholoogiat polnud tal aga aega õppida. Vaatamata oma püüdlustele Skinnerist ilukirjanikku ei saanud. Üsna varsti läks ta õppima Harvardi ülikooli psühholoogiat ning kaitses juba aastal 1931 doktoriväitekirja. Ta jätkas teadustööd Harvardis ning 1936. aastal võttis ta vastu õppejõu ametiposti Minnesota ülikoolis. Ta jätkas oma tööd mõlemas ülikoolis kunin pensionini ning arendas välja oma neobiheivoristliku õpetuse
Oluline on nende roll praktilises psühhoteraapias. Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus. Igal inimesel oma fenomenoloogiline reaalsus, isiklik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. · Igaüks elab enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid · See, mis tundub ortodokssele freudistile või biheivioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on siin erilise tähelepanu all · Erinevalt Skinnerist on olulisem stiimulite toime mõõtmisest mõista, kuidas keegi antud olukorda mõtestab. · Üheks teiste väärtuste omaksvõtu tulemuseks on teatud mittekokkulangevus isiklike kogemuste ja isikliku mina-kontseptsiooni e. mina-mulje vahel · Kui erinevus on väiksem, on ka tagajärjed väiksemad. Kui aga erinevus on suur, viib see sagedasele ärevusele, psühholoogilisele häirele igapäevases funktsioneerimises