vastastikuseid mõjusid. Bihevioristliku teooria järgi on lapse kujundajaks ennekõike keskkond. Antud suuna olulisim esindaja on J. B. Watson (18781958). Biheviorism taandab psüühika keerulised vormid lihtsatele reaktsioonidele, pidades käitumise põhiüksuseks stiimuli ja reaktsiooni vahetut seost. Kinnitusteooria ehk operantse tingimise tähtsaimaks esindajaks biheviorismis on B. F. Skinner, kes peab inimese käitumist täielikult keskkonna kujundatuks. Õppida tähendab Skinnerile kujundada käitumist tasustamise ehk kinnistamise mõjul (ema kinnistab lapse käitumist sellega, et pöörab talle tähelepanu). Skinneri seisukoht on, et isiksus kujuneb tuhandete kinnistamisjuhtude lõpptulemusena. Üldiselt inimesed kinnistamist ei teadvusta. Igas olukorras toimib inimene viisil, mille määravad parajasti kõige tugevamini mõjuvad kinnistusseosed (Veisson, Veispak, 2005: 34). LASTEAIA SOTSIAALNE KESKKOND
1. Määra täpselt kindlaks soovitud eesmärk, näiteks võtta kaalust alla 10kg 2. Fikseeri oma lähteseisund, näiteks see, et algul kaalud 90kg. 3. Vali endale saavutatud edu kinnistamiseks meelepärased ergutusvahendid. Näiteks võid lubada endale iga allavõetud kilo eest nädalavahetuseks meelelahutuse. 4. Määra kindlaks selged etapieesmärgid, püüa näiteks võtta iga nädalaga alla veerandi kilo 5. Pane kirja kõik oma väikesed saavutused. Skinnerile on ilmselt ülekohtuselt omistatud soov muuta ühiskonna liikmed manipuleeritavaks. Tegelikult pidas ta nõmeduks olukorda, kus indiviid ei taipa oma käitumise tingitust. Isiksusliku arengu aspektist on oluline tunnistada, et meie näiliselt juhuslik käitumine on tingitud hulgast keerukatest mehhanismidest. Omapärane on Skinneri arusaam karistamise olemusest. Karistus ei anna sellele kohaldatule teavet, kuidas midagi tuleks õigesti teha
annaabi.ee 
