Rinaldo peab teda kallik üksnes tänu nõidusele. Armida võtab appi musta maagia. Viha saabub, et rebida Armida südamest Armastus. Viimane aga kaitseb end. Viha ennustab õnnetusi. Neljas vaatus Kaks rüütlit - Ubaldo ja Taani rüütel - on tulnud Rinaldot otsima. Neid ümbritsevad deemonid nümfide ja lamburneidude kujul. Taani rüütel näeb oma armsamat, kes püüab panna teda unustama Rinaldo otsimiskäsku. Ubaldo murrab nõiduse skeptriga. Peagi langeb siiski ka tema nõiduse küüsi, nähes oma südamedaami. Taani rüütel murrab nõiduse. Viies vaatus Armida võlulossis. Relvitu ja lillepärgadega ehitud Rinaldo lebab võlutari jalge ees. Armastusduetti tumestab Armida mure õnne kaduvuse pärast. Armida suundub veel kord põrgujõudude tuge otsima ja jätab Rinaldo Ihade ja õnnelike Armastajate hoolde. Suur passacaglia (korduva teemaga tants). Ent selle pillerkaaritava muusika lõpul ilmuvad Rinaldo
tähtsusega jumalate kultust, siis teiselt poolt kerkis Ptahi isikus Vana Riigi ajastul esikohale kogu Egiptuse panteonis nomosejumala kultus. Ptah, nagu te juba teate, oli Memfise nomose jumal. Memfise nomos (esimene Alam-Egiptuse nomos) omas suurt tähtsust Egiptuse ühendamisel: mitme sajandi kestel etendas Memfis väljapaistvat osa Lõuna-Egiptuse võitluses Põhja-Egiptuse vastu. Vana Riigi ajastul kerkis esikohale Ptah (kiilaspäine skeptriga mees kõvera habemega) ja võttis endale universumi looja osa, tõrjudes tagaplaanile kõik teised jumalad. Ptah lõi südames tekkinud mõtte ja keeles väljendatud sõna abil maailmakorra. Ptahi säärast peaosa tunnistab kuulus "Memfise teoloogiline traktaat", milles kõik Egiptuse jumalad on suure Ptahi, maailmalooja, eri avaldusteks. Memfise preestrite teos illustreerib ühe nomose või linna ülemvõimu mõju müütide kujunemisele ja usundlikule ideoloogiale