võimalikesse otsustustesse kui võrdväärseisse (kuigi nad seda pole). 2 SKEPTITSISMI ERINEVAD VORMID Selles peatükis toob autor välja erinevad skeptitsismi erinevad niinimetatud vormid ning nende kirjeldused. Teoreetiline skeptitsism Teoreetiline skeptitsism kahtleb teoreetilises teadmises, kas lähtudes inimtunnetuse loomusest (tunnetusteoreetiline ehk loogiline skeptitsism) või lähtudes tõeluse olemusest (metafüüsiline skeptitsism). Praktiline skeptitsism Praktilises skeptitsismis lähtutakse neist uskumustest, mis näivad olevat küllaldaselt põhjendatud, nõudmata tõestust. Eetiline skeptitsism Eetiline skeptitsism eitab moraalinormide objektiivsust ja üldkehtivust. Religioosne skeptitsism Religioosne skeptitsism seab jumala olemasolu kahtluse alla, väitmata seejuures, et teda ei ole. Teaduslik skeptitsism Teaduslik skeptitsism on praktiline positsioon, mis seisneb selles, et väidete tõesust
ka leiutamise meetodeid. Rene Descartes * Rene Descartes (1596-1650) ladina päraselt on ta nimi Renarw Caresius ning sellest tulenevalt nimetatakse temast alguse saanud filosoofia haru Cartesianus'eks. -) Descartes on ratsionalismi ehk puhta mõistuse koolkonna looja. Sinna alla lähevad ka Spinoza ja Leibnitz. -) Võib öelda, et uusaegne filosoofia algas temast ja selle juured asuvad vana-Kreeka skeptitsismis. Tema teene on see, et ta toob filosoofiasse sisse matemaatilise või geomeetrilise meetodi. * Ta reisis palju, kuid elu lõpus elas Hollandis. Ta armastas sooja ja seega magas öösiti ahju peal. Ta oli üsna introvertne, kuid oli kirjavahetuses paljude tuntud ja tähtsate inimestega. Talle sai saatuslikuks see, et ta kutsuti Rootsi õpetama, kuid seal haigestus ta külma tõttu kopsupõletikku ning suri juba esimeste kuude jooksul. Samas on ka teooria, et
annaabi.ee 
