kullaga läbi kootust linasest. Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste ja naiste riietumises suuri erinevusi polnud. Meeste riided lubasid liikuda vabamalt. Alumistest klassidest pärit olevad mehed kandsid põlvepikkuseid valgeid puusariiet, skentit. Ülakeha oli neil paljas, vahel kanti ka käisteta särki. Naiste riie oli toruks õmmeldud kangasse, mida kutsuti kalasiriks. ( 1. , Muinas- ja vanaaeg lk.87) Orjad või teenijad, kes tulid võõrastest maadest, tõid kohalikule rahvale kaasa oma mustreid. Mehed kandsid niudevöid, tuunikalalaadseid särke ja seelikuid. Naised kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiaga jahedama ilma jaoks. Alasti liikusid ringi vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. ( 3
Need olid valmistatud: papüüruse massist ja kaunistatud maalingutega tehtud riidest ja tikitud mustriga valmistatud metallist kividest kaelaehted Esialgu ulatus krae õlgadeni, hiljem aga kuni küünarnukkideni. Egiptuse rõivastuse eripäraks oli plisee kasutamine. Plisee oli väga peen ja karge, andis rõivastusele erilise suursugususe. Lihtrahva rõivastus oli tavaliselt lühem ja kitsam kui ülikutel. Sageli kanti töötades vaid skentit või töötati alasti. Lapsed, vaatamata seisusele olid alati alasti. KANGAD Kõige sagedamini kasutatud rõivamaterjalideks olid linane ja villane, (vähem puuvillaseid), millest valmistatud kangad võisid varieeruda õhukestest ja pehmekoelistest kuni paksude ja teki taolisteni Linased kangad olid mõnikord erakordselt õhukesed Suurem osa riideesemeid oli lambavalget värvi. Üleriided olid tumedatoonilised- roostekarva või mullatoonides pruunid JALATSID
annaabi.ee 
