m.a ) Maalingutel kasutati värve ja on esile toodud loomade keerulised poosid ning liikumised. Näiteks: Piisonid. Altamira koopad Hispaanias 13500- 11000 e.m.a. Hiina hobune. Lascaux koopad Prantsusmaal 15000- 13500 e.m.a Neil aegadel valmistati ka kivist ja luust kujusid, nende tegemine algeliste tööriistadega nõudis palju kannatlikust. Kujude loomisel oli oma osa ka kindlasti usundil. Periood u. 12000- 5000 e.m.a. Loomade kujutamine muutus skemaatilisemaks. Inimeste elu muutus keerulisemaks, tekkis põllundus ning karjakasvatus. Kunsti kaudu püüti kujutada uskmumusi ja mütoloogilisi õpetusi. Oluliseks sai viitamine ja nähtamatu nähtavaks muutmine, mitte täpne kujutamine. Näiteks: Vibukütid ja hirved. Los Caballos, Hispaania. 10000- 9000 e.m.a. Tänapäeva ja ürgaja kunsti sarnasusi Tänapäeva kunsti märksõnaks on mängulisus nagu oli ürgajal. Inimestel on siiani tarvis ilu ning loomisrõõmu
Jääaja lõpul muutus ka taimestik Maal kui seni olid valdavaiks okaspuud, siis jääaja lõpus tekkisid arukasepuistud ka lõuna pool (st kliima soojenes). VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS Keskmisel kiviajal (mesoliitikumis) u 12...5 tuhat a tagasi e.Kr tekkisid jahipidamise ja koriluse kõrvale karjakasvatus ja põllundus, arenesid tööriistad ning inimese sõltuvus loodusest vähenes. Animismi asemele tulid uued keerukamad mütoloogiad, kunst muutus skemaatilisemaks ja looduskaugeks - ei osatud enam otseselt kujutada uusi tekkinud mütoloogilisi sümboleid. Ometi areneti ka kunstis, õpiti tajuma proportsioone, sümmeetriat, rütmi jms, levis geomeetriline ornamentika. Pronksiajal tekkisid esimesed näited k i vi a r h i t e k t u u r i s t . Primitiivne inimene vajas juba maastiku märgistamist, ta asetas oma märgi maastikku, rajades kunstlikke kõrgendikke või paigutades kive ümber