Osa futuristide maale on loodud nii, et inimesed ja esemed on lahutatud palju kordi järjekindlalt korduvateks elementideks. Näiteks G. Balla laialt tundtud maalil ,,Koer keti otsas" on sisulselt tagasi mindud karikaturistide tavalise mooduse juurde joonistada hulk lainelisi jooni, mis kujutavad koera jalgade, saba liigutusi. Keerulisemalt on maalitud tantsivaid inimesi G. Severini lõuendil ,,Pan Pani tants Monicos". Tantsijate liikuvad kehaosad on siin skemaatilisemad, meenutavad tasapindade vilkumist, tardunud hetki. Fikseerides sel kombel kehade asendi ruumis, saavutasid futuristid üldise mulje liikumisest. Vaadates Luigi Russolo maali ,,Rongid liiguvad täie hooga", võib tunduda, et oled rongis ja näed aknast möödakihutavaid, kirevateks laikudeks sulanduvaid pilte. Teised futuristid üldiselt loobusid reaalsete esemete vastastikuse mõju kujutamisest. Nad kasutasid ainult väikesi esemete fragmente. G. Severini maalil, mis
Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhilised leiukohad: Hispaania, Maroko ja Kesk-Aasia. Neoliitikumi kunst (4000 2000 eKr) Hakati kasutama savi. Savist tehti nõusid ja elamuid. Tehti ka meeste ja naiste kultus kujukesi. Nõude ja kujukeste kaunistamiseks kasutati geomeetrilist või loom ornamenti. Tehti ka kaljujoonistusi. Kujutati jahipidamist.
,,Vari" on EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 20 realistlik teos, kuigi sisaldab romantilisi pilte ja naiivseid soovunelmaid. Realistlikus käsitluses talupoegade elu asjalikus stiilis, etnograafiliste detailide ning rahvaluuleliste aspektidega, kajastatud rahvakeele omapära. ,,Käkimäe kägu" (1893) - raamjutustuse vormis, kordab mõneti ,,Varju", kuid on katkendlikum, tegelased skemaatilisemad, psühholoogia pealiskaudsem. Jutustus ,,Nõia tütar" (1895) - külaelust, käsitleb ebausu ja laimuga seotud probleeme talurahva enda hulgas olevate vastuolude taustal. Üks kompositsioonikindlamaid Liivi teoseid, avab realistliku käsitluslaadi eripära, rahvapärase ainesega, karakterid veenvad. Esimene eesti novellikogu ,,Kümme lugu" (1893) 20.sajandi alul kirjutas mõnikümmend laastu, miniatuuri, mõttemõlgutust, millest osa ilmus K.E.
annaabi.ee 
