Ordoviitsiumi lubjakivides. Levinud on ka käsnade hulka kuuluvad kihtpoorsed ehk stromatoporoidid, kelle kivistisi leidub Saaremaal Siluri lademe lubjakivides. (Ivar Puura, 2006) Käsnade kehakuju on väga mitmekesine, mille välispind on tavaliselt ebatasane, tihti okkaline või harjaseline ja arvukate peente pooridega; sisemus aga koosneb ebaühtlasest poorsest massist, milles on palju erinevates suundades kulgevaid kanaleid ja õõnsusi ning okiste ja kiudude moodi skeletielemente. Veel on neile omane siseskeleti ehk –toese esinemine, mis koosneb põhiliselt okistest ehk spiikulatest ja need koosnevad kas räni-, lubi- või sarvainest. (fossiilid.info) Käsnad ei ole välja surnud ja on koloonialise eluviisiga. 3.1 Kihtpoorsed käsnad ehk Stromatoporaadid Stromatoporaadid elasid Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu meredes elanud väljasurnud käsnarühm. Neil oli basaalne lubiskelett, mille peal oli hästi õhuke pehme kude, mis
okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt peajalgsed, tsüstiidid, krinoidid, merisiilikud, stromatoporaadid, korallid (nii rugoosid kui ka tabulaadid) Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade Mõned tolle ajastu organismid, nagu käsnad ja molluskid, elavad ookeanides tänapäevalgi. Tommoti ajastust on leitud problemaatilisi skeletielemente, mis ei 3 sarnane ühegi tänapäevase hõimkonnaga ega ka fossilidega noorematest ladestutest. Tommoti faunale iseloomulike toesetüüpide areng oli evolutsiooniliselt väga oluline, sest kujunes välja väga palju erinevaid skeletitüüpe. Pole leitud vastust küsimusele, miks Tommoti alguses tekkis korraga nii palju erinevaid toeseid. Teadlaste arvates võisid põhjuseks olla keemilised muutused ookeanides, mis
annaabi.ee 
