Selle peale põgenesid punakaartlased kiiresti. Taagepera mõisa vallutamine ei olnud kerge. Massiivne kivist loss kõrgel künkal valitses ümbruse üle. Lossi kõrge torn oli ideaalne vaatluspunkt ja kõrge müür parimaks kaitseks. Skaudid vallutasid nii mõisa kui ka kõrtsi, kasutades selleks peamiselt käsigranaate. Võitjate poolel vigastatuid ja haavatuid ei olnud, vaenlastest jättis lahinguväljale elu 23 meest. Helme lossi varemete ja koolimaja vallutamine võttis skautidel umbes tunni. Samal ajal käis kodulinnas Viljandis formeerimine edasi. 20. märtsil lahkusid skaudid soomusrongidelt. Sõideti Viljandisse, kus formeeriti pataljon ,,Eesti scout", mille formeerimine viidi lõpule Valgas. Sama kuu 27. kuupäeval algas meestel uus sõjatee. Olukord kagurindel oli raske, ülemjuhataja Laidoner andis käsu ühineda teiste sõjajõududega. Orvas pidid skaudid algul tagasilöögiga leppima, aga järgmisel päeval võeti uus
Avaldati ka eesti keelseid tekste rootsi perioodikas, nagu näiteks "Gotlands Allehanda", "Gotlands Folkblad", "Boras Nyheter", "Aligas Tidningen", "Stockholms-Tidningen" jne. Lisaks nendele avaldati selliseid ajakirju nagu "Eesti Looming", "Kodumaa Hääled", "Kodukolle", "Vikerlane", "Sõna" jne. Peale eespool mainituile on ilmunud terve rida mitmesuguseid väljaandeid stentsileerituina, näiteks Meremeeste Unioonil, Veterinaararstide Ühingul, skautidel jt. Mitmed akadeemilised organisatsioonid annavad välja oma liikmeskonnale mõeldud ajakirju. Bülletääne on välja andnud ka üksikud eestlaste keskused. Perioodika kaudu on eesti kirjasõna pidevalt ja laialdaselt eestlaskonnas levinud. Selle tähtsus informatsiooni vahendajana, avaliku arvamise kujunadajana, ühenduse pidajana on suur ning oluline. Ilukirjanduse eest on hoolt kandnud pidevalt tegutsevad kirjastused, osaliselt ja teatud perioodidel ka autorid ise
annaabi.ee 
