1582. Linnas taastati Riia õigus, raad sai vanad õigused, raad sai kohtuvõimu õiguse. Raele tulevad majandusülesanded. Linnas valitseb evangeelne usk, aga paralleelselt katoliku usuga. Poolakad annavad 11.juuni 1584.aastal linnaõigused Valgale. Tegemist militaarlinnaga. 1599.aastast jääb alles üks Pärnu. Vana-Pärnu ei olnud kindlustatud ja oli sõjaolukorras käinud käest-kätte. Vana-Pärnu kaotati ja sinna tohtis jääda vaid kaluriküla, linnaelanikud toodi sealt ära. P. Skarga imbub Poolas õukonda, Stefan Batory võimuletulles saab temast kuninga pihiisa ning nõuandja. Tol ajal palju salakatoliiklasi, selleks, et Rootsi riigis saada õukonda, maavaldusi, oli vaja saada protestandiks, aga oma usulistelt veendumistelt jäi katoliiklaseks. Palju oli Põhjamaades, aga ka Inglismaal. Liivimaa taaskatoliseerimine. 1558. Riiga jesuiitide komitee. Nähakse ette kolleegiumide rajamine Tartusse ja Narva.
Võitlus ketserluse / reformeeritud kirikuga. Teiseks oluliseks tegevuseks on katoliku usu levitamine ja tugevdamine, mille juurde kuulub aktiivne misjonitegevus. Jesuiitide puhul oluline, et misjonitegevuse juurde kuulub haridustegevus. Minnakse mitmele poole õukondadesse, tehakse propagandat, prit valitsejaid mõjutada. Minnakse ka Poolasse, kuid seal ollakse soodsas olukorras, sest valitsev kuningas ( Bathory) on katoliiklane. Inim, kes Bathoryt tugevalt mõjutas oli tema pihiisa Peeter Skarga. Oli üks jesuiitide ordu esindajaid Ida-Euroopas. Sõnaosav jutustaja ning karismaatiline tegelane. Samoizki oli ka kuningat tugevalt mõjutanud ning tema oli seotud ka Bathory kuningaks saamisega. Jesuiidid jõudsid Poola 1565 aastal, esialgu olid võõrleegionärid Itaaliast ja mujalt. Poola vastureformatsioonikeskusena pakkus huvi ka paavstile, sest Poola Bathory ajal oli Ida- Euroopa suurvõimuks( liider) ja sellega seoses Paavsti silmis saab vastureformatsiooni kants
annaabi.ee 
