kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu eesmärgile on enamik dominiiklasi preestrid, keda toetavad ilmikvennad (fratres cooperatores). Ordurüü, mis antakse enamasti noviitsiaja algul, koosneb nahkrihmaga vöötatud valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist. Peal kantakse musta lahtist kapuutsiga mantlit (cappa) seetõttu on dominiiklasi kutsutud ka mustadeks munkadeks.1232 sai ordu inkvisitsiooni juhtimise õiguse ning saavutas ühtlasi juhtkoha ketserluse- ja nõidadevastases võitluses. Vennad tegelesid laialdaselt misjonitööga ja edendasid haridust oma ülikoolides Bolognas, Kölnis, Oxfordis jm. Tohutu panuse katoliikliku teoloogia ja filosoofia arengusse on andnud dominiiklased Albertus Magnus, Thomas Aquinost ja
ei pidanud ametlikult oma ülesandeks. Hiljem, nagu see reformordude puhul tavaline, on toimunud tugevam seostumine ilmaliku maailmaga. Sellel pinnal on 14-15 sajandil toimunud jagunemine konventuaalid, kes suhtusid ordureeglitesse leebemalt ja observandid, kes nõudsid rangemat kinnipidamist askeesireeglitest. 13. sajan tekkis dominiiklaste kirikute juurde mariaanlikud vennaskonnad, kes asutas eriliselt Neitsi Maarjat. Riietus: Koosneb valgest tuunikast ja valgest vööst, valgest skapulaarist ja valgest kapuutsist. Selle peale kantakse musta kapuutsiga musta lahtist mantlit. Aquino Thomas oli samuti dominikaanlane (peetakse suurimaks keskaegseks filosoofiks ja teoloogiks). Lõi Aristotelese filosoofia ja kristliku teoloogia sünteesi. Tema usutõdede käsitlust nimetatakse tomismiks. Õpetusest/vaimsusest: Peale Augustinuse reegli on määravad Dominicuse ja tema vendade koostatud ordukorrad, mida täiendas Saksi Jordanus.