avalikkusesse (autoritaarne mudel). kas võib olla liiga ideoloogiline liigitus? Gustafssoni ja Weibulli (1997) meediakanalite süsteemist ja nende kasutusest lähtuv empiiriline liigitus: Euroopas on eristatav lehelugemise alusel n-ö põhja-lõuna telg, mille puhul Skandinaavia riikides on igapäevane lehelugemine kultuuri loomulik osa, kuid lõunas mängivad ajalehed laiade hulkade jaoks väikest rolli. kas skandinaavialikku lehelugemiskultuuri peetakse kvaliteetsemaks? > idee edasiarendus Hallin ja Mancini (2004): meediasüsteemi struktuur, ajalooline kujunemine ja tänapäeva eripärad tüüpide kaupa: meediaturu areng: ajalehe roll kultuuris ja olulisus infoallikana poliitika ja meediasüsteemi paralleelsus (ajakirjanike poliitiline aktiivsus, avalik-õigusliku ringhäälingu positsioon ja regulatsioon, ajalehtede parteilisus)
alumistele tasanditele, eriti parteidele. Parteitasand. Partei liidrid on need, kellel on suur mõju valimisnimekirjade koosseisule ja naiste paigutusele selles. Arusaam naise rollist poliitikas on partei tipus euroopalik, kuigi mitte veel skandinaavialik. Sellest hoolimata pole toimunud läbimurret naiste osakaalus. Üldsuse tasand. Sel tasandil on eelarvamused kõige suuremad ja visamad kaduma. Naiste rolli skandinaavialikku mõistmise levikut võib oodata veel ühe inimpõlve kindlasti, kui mitte rohkem. Feminismist küll ühtteist teatakse, kuid Eestis pole see populaarne; valimisliikumisi "naised naisi valima!" pole tekkinud; naiste poliitikasse tuleku vastu on arvamusliidrid, st. inimesed, kes peaks eelduste kohaselt olema kõige demokraatlikumad. Kõigest hoolimata on sotsiokultuuriline olukord tänapäeva Eestis varasemast tunduvalt kiiremas muutumises. Ühelt poolt tulevad kaasaegsed vaated
annaabi.ee 
