37. Eesti muinasaja lõpul 6.12. sajandit peetakse Eesti ajaloos muinasajaks. Tolleaegse inimese jaoks oli kõige olulisem tema suguvõsa. Tähtsamate suguvõsade liikmete seast valiti välja pealikud. Arvati, et tähtsamad otsused võttis vastu pealike kogu või rahvakoosolek , aga kindlasti polnud siis inimest, kes üksinda rahva üle otsustaks. Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad maaharijad. Inimesed, kellel endal maad polnud, rentisid selle teistelt või elatasid end sulasteteenijate, käsitööliste või kaubitsejatena. Ühiskonna madalamal astmel olid orjad. Nad mängisid suurt rolli majapidamistes, nende hulgas võis olla nii sõjaretkedel vangi langenud, orjaturgudel ostetuid, kui ka kohalikke. Eestlased arvasid enne ristiusu...
umbes 6 m. Laevaneedid olid säilinud. Leiti 7 luustikku, mehed umbes 7 – 8 sajandist. Kaasas oli kõvasti relvi. 2010. a avastati Salmest juba teine laev, mille pikkus on 16 m ja kuhu oli maetud vähemalt 30 sõjameest koos varustusega, palju relvi ja noolotsi. Kõigil meestel on relvalöögi jäljed. Relvad on skandinaavipärased. Oli ka hulgaliselt mängunuppe ja täringuid mõlemas laevas. Suur osa tehtud vaalaluust. Tegemist on skandinaavialastega, neil toimus lahing eestlastega, eestlased võitsid. Leiti ka mitme koera luud. Kas nad võtsid oma koerad rüüsteretkele kaasa? Leiti ka jahikulliluid. Seega võis seal ka hoopis midagi muud toimuda. Tegemist võis olla meestega, kes tahtsid Saaremaad endale ja hakasid oma residentsi rajama, aga kohalikud ajasid nad minema. Osa nooleotsi on 31 leitud laeva pardalt, osa meeste seest, osa laeva ümbert. Nooleotsad olid
annaabi.ee 
