madalas vees, need olid üsna kiired ja neil oli üks suur puri. Neil oli veel mitut sorti laevu ning enamus neist olid väga ära kaunistatud. Laevad ehitati tammest või männist. Kere kinnitati raudnaeltega, mis tihiti looma karvade ja tõrvaga. Laevasepa tööriistadeks olid saag, haamer, kirves ja ristikirves. Viikingid sõitsid merd päikese, tähtede ja maamärkide ning sisetunde järgi. Usk ja matused: Enne kristluse ülevõtmist uskusid skandinaavalased paljusid jumalaid. Igaüks neist hoolitses mingi eluvaldkonna eest. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse- ja luulejumal. Odini poeg Thor kellele on pühendatud neljapäev oli sammuti sõjakas, kuid lihtrahva seas populaarsem. Vanaskandinaavia usundil ei olnud pühakirja. Ei ole teada täpselt kuidas inimesed jumalaid teenisid, ent on teada, et nad pidasid pühi ja ohverdasid loomi ning vahel ka inimesi. Peale jumala oli veel palju üleloomulike olendeid
sõnades thin ja this.14 Esimesed põhjapõtrade küttide jäljed nt Taanis on pärit 10 000 a. e.Kr ja Norras 8000 e.Kr.15 Teadaolevalt olid skandinaavlased ,,suured" põtrade ja põhjapõtrade kütid, kes valmistasid nende luudest ja sarvedest erisuguseid töövahendeid ja relvi. Arheoloogiliste leidude põhjal võib aga oletada, et Rootsi ja Soome asustati skandinaavlaste poolt hiljem kui Taani piirkond.16 Kindlamalt võib väita, et Islandi asustasid skandinaavalased viikingiperioodi algusperioodil, kui sinna tulid elama skandinaavlased Kesk-Norra lääneranniku alalt mis tähendab ühtlasi, et Islandil levis vaid üks norra keele murre.17 Olulisemaks perioodiks skandinaavlaste kujunemisel peaksin aga aastatuhandeid 7000-3000 e.Kr. mil mindi küttimiselt üle maaviljelusele, sest teadaolevalt just maaviljelusega saabusid germaani hõimud Skandinaaviasse ja kujunesid nüüdisskandinaavlased ,,indoeurooplaste
annaabi.ee 
