Regivärsile on iseloomulik: 1) Algriim sõnad, mis algavad sama häälikuga. 2) Mõttekordus igas värsireas kordub üks ja sama mõte. Värsside kordamine mõtte tervikuks. 3) Värsirida koosneb kaheksast silbist. Rõhk on esimesel silbil. 4) On erinevaid skeeme. Regivärss koosneb tavaliselt neljast kahesilbilisest sõnast. Kolmesilbiline kirjutatakse kolme kaheksandik noodiga nim murtud värss. Kui rõhud pannakse kolmest neljaseks, siis seda nimetatakse skandeerimiseks. 5) Refräänsõna sõna, mida korratakse, tüüpilised lõuna-eestis. NT: marti, kaske jne. 6) Regilaul on väikese ulatusega, koosneb kolmest kuni kuuest helist. 7) Viisi nimetati tooniks või mõnuks. 8) Regilaul on valdavalt ühehäälne. 9) Lauldi ilma saateta. 10) Tavaliselt regilaulul on eeslaulja ja järellaulja(d). 11) Järellauljad tulevad sisse kahe värsirea viimase silbiga (leegajus) või refräänsõnaga, laul läheb kogu aeg edasi
· Amfibrahh rõhutu, rõhuline, rõhutu : kuu hõbetab, öövaikuses 2. Silbiline ( aluseks silpide arvu reeglipärasus värsis ) kasut eriti tsehhi, prantsuse, poola keeles, eesti keeles näit prantsuse klassitsistliku värssloomingu tõlkimisel ( Moliere´i ,, Naiste kool ") 3. Silbilisrõhuline - riimiga seotud värssides on silpide arv võrdne. Värsi hääldamist värsimõõdu rõhkude järgi, mis ei lange ühte sõnarõhkudega, nim skandeerimiseks. Kasut sageli kunstluules, nt: Kes neid teab, kuis kõik see algas, peiu vaikib, neiu salgab. Juhtus, mis peab juhtuma: läki pulmi pidama. 4. Rõhuline põhineb loomulike sõnarõhkude enam-vähem ühtlasel esitusel. Igas värsis on võrdne arv ( 3 ) rütmi rõhke, silpide arv on aga ebavõrdne: 9, 7, 7, 8. 5. Vabavärss Värsse saab rühmadesse paigutada mitmel moel. Kõige levinum on sama arvu värsiridade