Ta ei pidanud Joosepi andest lugu. Joosep läks aga koju, nägi eemalt memme hüti ees istumas, kuid kohale jõudes avastas, et too on surnud. 4.Rabaraud ei saanud enam magada. Kõik ta ümber tundus talle vana ja vastik. Ta tõusis ning läks pesuväel välja. Äkki kuulis ta viiuli häält ning läks sellepeale Tuulemäele. Eest leidis surnud Anu ja Joosepi , kes talle mängis. Seal pidas ta pika jutu maha sellest, et tema Joosepist lugu ei pea. Edasi läks ta randa, kus kohtas kapten Skallet. Ka temale kurtis ta oma elu üle. Rääkis, kuidas tema poegadest sulid said. Siis Rabaraud ehmatas ja hüppas kivilt püsti. Ta oli liiga kauaks kodust ära jäänud. Ta krahmas rannalt adru sülle ning hakkas kodu poole minema. Ta nägi välja koomiline. Jalas suured saapad ja seljas valge pesu. 5.Kanuska-eidel oli palju tegemist, ta sorteeris asju, mis peaksid minema temale ja asju, mis Joosepile. Esimesi oli muidugi rohkem. Inimesi tuli palju kokku, sest kõik lootsid midagi saada, kuid
Rabaraud ei nõustunud matustele minema ja ta kutsuti hiljem koos Joosepi, Kapten Skalle, preestriga ühte lauda. Nad jõid Anu mälestuseks. Kuid siis aga küsis Rabaraud, et kas Joosep ei taha Tuulemäed temale müüa. Et mis ta sellega enam ikka teeb, ega ta ise sinna ju ei koli. Joosep väga ei tahtnud, kuid lõpuks oli nõus. Sest mis ta Tuulemäel ikka üksinda teeb. Raha eest, mille ta Rabaraualt Tuulemäe eest sai läks ta reisile, õigemini läks ta Kaie Skallet otsima. Sest ta oli temasse kiindunud juba lapsepõlves. Kaie oli tantsija, samasugune kunstnik nagu Joosepki. Mõlemad elasid ja kohtusid Verilaius. Kõigepealt sõitis ta itaaliasse, kuid jõudis sinna natuke liiga hilja, sest Kaie etendus oli juba läbi, ning ta oli riigist juba lahkunud. Järgmiseks sõitis ta Prantsusmaale Pariisi, kus kohtas ta reporter Martin Vaar´t, kes tahtis Skalle nime mutta tampida, nind kandis lehtedesse tema kohta laimu
annaabi.ee 
