jõudlust. Kuna UMA-mudelis on pöördus ühiskasutusmälu poole tasakaalustatud, st kõik süsteemi kuuluvad protsessorid omavad võrdset juurdepääsu S/V-ressurssidele ja võrdse võime käitada töödeldavaid programme, siis süsteemi nimetatakse sümmeetrilisteks multiprotsessoriteks ehk SMP //symmetric multiprocessor//. UMA mudeli puuduseks on skaleeritavuse raskused, kuna sidevõrk võib protsessorite arvu suurenedes kiiresti ummistuda. Lisaks esineb selles mäluvõistluse nähtus, mis tekib juhul, kui mitu protsessorit soovivad samaaegselt suhelda ühe ja sama ühiskasutuses oleva mäluga (M). 48. NUMA-mudel. Igal protsessor on varustatud individuaalse mäluplokiga ühiskasutuses olevast mälust, kuid programmist näeb ühiskasutusega mälu aga ühtse globaalse aadressiruumina.
kustutatud 103 3. Arhitektuurivaade 3.1 Üldine arhitektuur Infosüsteemi asukohtade hajutatavuse tõttu peab realiseeritav süsteem olema võimeline andmeid serveerima üle võrgu. Seega tuleb kõne alla veebipõhine lahendus, millel ühine, keskne andmehoidla. Iga funktsionaalne allsüsteem on viidud eraldi moodulisse, mis tagab süsteemi skaleeritavuse arendamine on võimalik mooduliti. Moodulid suhtlevad standardsete liideste abil. See tagab süsteemi stabiilsuse. 3.2 Riistvaraline vaade Infosüsteem peab toimima asukohtades, mis võivad olla laiali üle mitme regiooni. Oluline on, et ligipääs värskeimatele andmetele oleks tagatud igalt poolt ning igal ajahetkel. Infosüsteemi andmehoidlaks saab seega keskne andmeserver. Serveriteenuse ostame sisse. Iga komponendi funktsionaalsust realiseerivad rakendusserverid, mis
annaabi.ee 
