3. Kirikliku ja humanistliku maailmavaate võrdlus Kiriklik jumala keskne, õndseks saamine, jumalateenistus, kasinus, rõõmudest loobumine askeetlus Humanistlik rahvuskeelte tõus, universaalinimene, inimese keskne, maise elu väärtustamine, looduse seletamine Erinevused 1. Kiriklik maailmavaade nõudis individuaalsusest lähtiütlemist, aga humanistlik maailmavaade väärtustas isikupära. 2. Humanistid väärtustasid loodust, uurimist, teadust, kiriklik skalastika toetus piiblile. 3. Humanism väärtustas universaalinimest ja oluline oli enseteostus, kiriklikus maailmavaates oli tähtis looja. 4. Maadeavastused Eeldused: * Tehnilised : 1. Laevad 2. Ladina purjed 3. Kompass 4. Astrolaab 5. Pikksilm 6. Tulirelvad 7. Araablaste ja antiikaja geograafiliste ja kartograafiliste tööde tundma õppimine * Ühiskondlikud: 1. maadeavastajad pärit Pürenee ps seal palju tegevuseta aadlike 2. renessanss ja humanism soodustasid inimeste eneseteadust 3
Nende soov oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit, mida nad tegid jutlustamise ja kerjamisega. Samal ajal rajati dominiiklaste ordu. Ka nemad lähtusid vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste kloostrid asusid linnades ning tegelesidlinnaelanikele ja elule omaste probleemidega. 11) Suured maadeavastused Keskaegne maailmapilt lähtus piiblist. Keskaegne teadus oli skalastika. 11-13 saj ristisõjad avardasid maailmapilti. Itaalias alanud renessanss muutis maailmpildi inimese keskseks. Keskajal kehtis Ptolemaiuse geotsentriline maailmapilt. 1543 Kopernikuse raamat ,,Taevasfääride pöörlemine" Maa liigub ümber päikese. Maadeavastuste põhjused- tulus vürtsikaubandus. Vajadu kulla, vms väärismetalli järgi. Müüdid pururikastest riikidest. 13 saj Marco Polo reisikirjad