Reguleerimist ankrupinge muutmisega kasutatakse sel juhul, kui stabiilsus ja reguleerimispiirkond peavad olema suured ja moment konstantne. b) Jadaergutusmootori kiiruse reguleerimine Sama, mis rööpergutusmootoril. 27. Asünkroonmootorite kiiruse reguleerimine. Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos automaatse sagedusmuunduriga. Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega. Skalaarjuhtimisel juhitakse mootori momenti, kiirust või võlli pöördenurka avatud või suletud juhtimisahelaga. Mootor peaks töötama peamiselt püsiolukorras ja reguleerimine toimub aeglaselt. Vektorjuhtimisel arvestatakse mootori elektriahelates toimuvaid dünaamilisi protsesse ja seejuures arvestatakse vahelduvvoolu suuruste hetkväärtusi. Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Mingi
Küll aga tagatakse vastavalt nimiandmetele mootori liigkoormuskaitse (tavaliselt 150% nimivoolust) voolutugevuse mõõtmisega ning vajaduse korral väljalülitamisega [18]. Järsk koormuse muutus võib põhjustada mootori vääratumise st tööpunkti nihkumist väärtuspunkti (vt. Joonis 5.4). Selle tulemusena mootor seiskub või jääb pöörlema väikesel kiirusel, millega kaasneb mähiste temperatuuri tõus. Seetõttu on sagedusjuhtimisel (skalaarjuhtimisel) probleemiks koormusele vastava momendi tekitamine ning selleks sobiva pinge rakendamine mootorile [13]. Sageduse ja pinge reguleerimine sobib hästi valdavalt püsitalitluses töötavate mootorite puhul, kui sagedus ja pinge muutuvad suhteliselt aeglaselt [4]. Väikestel sagedustel hakkab mootori moment vähenema, sest üha suuremat tähtsust etendavad kaod mähise aktiivtakistusel. 6.3. Väljatugevuse vähenemine nimisagedusest suurematel sagedustel
Seega toimib libistuse reguleerimisel negatiivne tagasiside ning mootori libistus hoitakse konstantsena. Kuna asünkroonmootori töö- piirkonnas on libistuse absoluutväärtus ning ka selle muutused väikesed võrreldes kogu kiiruse mõõtmise diapasooniga, peab libistuse määramiseks kasutatav kiiruse- andur olema väga täpne. Enamikel juhtudel sobivad selleks diskreetsed foto- elektrilised impulssandurid. Juhtimist konstantse libistusega kasutatakse asünkroonmootori skalaarjuhtimisel. Kaudne vektorjuhtimine on võrreldav asünkroonmootori libistuse skalaar- juhtimisega, kusjuures erinevuseks on see, et kui libistuse skalaarjuhtimisega saavutatakse mootori õhupilu magnetvoo konstantsus ainult püsitalitluses, siis kaudse vektorjuhtimisega säilitatakse õhupilu magnetvoo konstantsus ka siirde- talitlustes. Nende kahe meetodi erinevus tuleneb toitemuunduri juhtimise ise- ärasustest. Libistuse skalaarjuhtimise korral muudetakse korraga muunduri kõigi
annaabi.ee 
