Elektromotoorjõud on pulseeriv, seega tekib ka pulseeriv ankruvool. Selle tulemusena halveneb kommutaatori töö ja suurenevad kaod ankrus. ASÜNKROONMOOTORITE KIIRUSE REGULEERIMINE Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos autonoomse sagedusmuunduriga. Muundurite aluseks on kiired türistorid ja dioodid, võimsustransistorid ja suletavad türistorid. Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas: o sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Asünkroonmootori nurkkiiruse saab avaldada seosega: Siit järeldub, et asünkroonmootori nurkkiirust saab muuta: * libistuse (s.t. rootoriahela takistuse ja pinge muutmise teel), * pooluspaaride arvu ja * toitepinge sageduse muutmisega Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Võrgust tarbitav võimsus ei sõltu rootoriahela takistusest
Reguleerimisel on lubatud võimsus püsiv, moment aga muutuv. Reguleerimist ankrupinge muutmisega kasutatakse sel juhul, kui stabiilsus ja reguleerimispiirkond peavad olema suured ja moment konstantne. b) Jadaergutusmootori kiiruse reguleerimine Sama, mis rööpergutusmootoril. 27. Asünkroonmootorite kiiruse reguleerimine. Reguleeritavas asünkroonajamis on asünkroonmootor koos automaatse sagedusmuunduriga. Sagedusmuunduri järgi võivad ajamid olla kas sagedus- ehk skalaarjuhtimisega või vektorjuhtimisega. Skalaarjuhtimisel juhitakse mootori momenti, kiirust või võlli pöördenurka avatud või suletud juhtimisahelaga. Mootor peaks töötama peamiselt püsiolukorras ja reguleerimine toimub aeglaselt. Vektorjuhtimisel arvestatakse mootori elektriahelates toimuvaid dünaamilisi protsesse ja seejuures arvestatakse vahelduvvoolu suuruste hetkväärtusi. Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine
piirkonnas on libistuse absoluutväärtus ning ka selle muutused väikesed võrreldes kogu kiiruse mõõtmise diapasooniga, peab libistuse määramiseks kasutatav kiiruse- andur olema väga täpne. Enamikel juhtudel sobivad selleks diskreetsed foto- elektrilised impulssandurid. Juhtimist konstantse libistusega kasutatakse asünkroonmootori skalaarjuhtimisel. Kaudne vektorjuhtimine on võrreldav asünkroonmootori libistuse skalaar- juhtimisega, kusjuures erinevuseks on see, et kui libistuse skalaarjuhtimisega saavutatakse mootori õhupilu magnetvoo konstantsus ainult püsitalitluses, siis kaudse vektorjuhtimisega säilitatakse õhupilu magnetvoo konstantsus ka siirde- talitlustes. Nende kahe meetodi erinevus tuleneb toitemuunduri juhtimise ise- ärasustest. Libistuse skalaarjuhtimise korral muudetakse korraga muunduri kõigi faaside pinget ja sagedust, kaudse vektorjuhtimise korral juhitakse õhupilu magnetvoo ja staatorivoolu vektorite vahelist faasinurka. Selleks arvutatakse vastavas
annaabi.ee 
