Eftersom betoningen är rörlig betyder det också att den kan vara betydelseskiljande ve:t och vet: Och svenskan är ett av många språk i världen, där rõstens tonhõjd används till at skilja mellan ords betydelser. Svenskan har två tonala ordaccenter (akut och grav- tomten och tomten) 26. Varför behövs ett speciellt fonetiskt alfabet? Fonetik light s. 12f Ljud och bokstäver är olika saker som inte får blandas ihop. Ett visst ljud kan stavas på olika sätt. (sje ljud osv.) När man sysslar med uttalsfrågor behöver man kunna symbolisera ljuden på ett sätt som är oberoende av språk och stavningsregler. Man behöver fonetisk alfabet för fonetisk transkription. 27. Vad betyder retroflekteringsregeln? När inträffar retroflektering. Retroflektering (även kallad supradentalisering) är en assimilation där ett /r/ smälter samman med ett påföljande koronalt segment. a. Om vokalen är lång inträffar retroflektering alltid (bord, bär-stol) b
esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda käis koos ka Madalmaades (Staaten Generaal), kust see termin meie keelde on ka üle võetud. Generaalstaatide avatseremoonia 5. mail 1789 Versailles's Revolutsiooni algataja abt Siyès[sje´jess] Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle seisuse saadikud olid juristid, Chartres'i linna kolmandat seisust esindas hoopis abt (preester) SIEYÈS4[sje´jess], Lõuna-Prantsusmaa üheks kolmanda seisuse esindajaks oli aga krahv MIRABEAU5 [mira´boo]. Loomulikult peeti neid mehi Versailles' õukonnas oma seisuse reetjaiks. Terve kuu vältel vaieldi selle üle, kuidas lugeda hääli
esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda käis koos ka Madalmaades (Staaten Generaal), kust see termin meie keelde on ka üle võetud. Generaalstaatide avatseremoonia 5. mail 1789 Versailles’s Revolutsiooni algataja abt Siyès[sje´jess] Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle seisuse saadikud olid juristid, Chartres’i linna kolmandat seisust esindas hoopis abt (preester) SIEYÈS4[sje´jess], Lõuna-Prantsusmaa üheks kolmanda seisuse esindajaks oli aga krahv MIRABEAU5 [mira´boo]. Loomulikult peeti neid mehi Versailles’ õukonnas oma seisuse reetjaiks. Terve kuu vältel vaieldi selle üle, kuidas lugeda hääli
Antud alad on võetud eeldusega, et seal on saastatuse tase kõige suurem ja mõjub rabadele kõige enam. 25 Vaata ka Joonist 3, kus on näha Ida-Virumaa suuremaid põlevkivil töötavaid asutusi: punasega on märgitud Balti Elektrijaam, kollasega Eesti Elektrijaam ja seal samas kõrval asuv Eesti Energia õlitööstus, rohelisega Kohtla-Järve piirkond (näiteks Viru Keemia Grupp, Kohtla-Järve SJE) ning sinisega Kiviõli Keemiatööstus ja Kiviõli SEJ, mis on ainult mõningad näited Ida-Virumaa põlevkivi paasil töötavatest ettevõtetest. Proovialadeks võetud rabadest kaks (Puhatu, mis on joonisel märgitud punase täpina ja Kõrgesoo, mis on rohelise täpiga) asuvad Balti ja Eesti elektrijaama vahetus lähedus. Kolmas raba (Selisoo, mis on joonisel märgitud helesinise täpina) on suurematest saastajatest veidi kaugemal Mäetaguse läheduses. Joonis 3