vimaluse tugevamaks muutuda.Lepituspoliitika tttu oli Teine maailmasda ohvrite- rohkem,kui muidu oleks olnud.Lepituspoliitika taga oli Inglismaa ja Prantsusmaa avalik arvamus.Poliitikud pidid arvestama rahva tahtega.Asja mte oli selles,et ei saanud teha rahva tahte vastu,sest oli demokraatlik riik.Rahva tahet omakorda phjustas Esimeses maailmasjas saadud kannatused ja kaotused. Lepituspoliitika etapid: sellega hakati tegelema pm kohe,kui Hitler vimule sai. 1. 1934.a. Saksamaaa kehtestas ldise sjavekohustuse.(sellega oli vimalik reserve ette vamistada) 2. 1935.a. Inglise-Saksa merekokkulepe.Sellega vimaldati Saksamaal taastada sjaaevastik.See vis olla 35% Inglise laevastiku suurusest.Aga see fakt iseenesest oli juba Versailles'i kokkuleppest taganemine. 3. 1936.a. Saksamaal lubati karistamatult viia oma ved Reini tsooni. 4.Mncheni konverentsi allakirjutatud hishvis 1938.a. sept. Sellega kulmineerus lepituspoliitika(krghetk)-kige suurem jreleandmine. Teise maailmasja sdivad pooled.
riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia). Nende lepingute alusel kujuneb kolmikliit. RAHVUSVAHELISED SUHTED ENNE II MS: II MS puhkemise phjused olid tingitud vigadest, mis tehti Versailles' rahuga
annaabi.ee 
