hendamist. *Vimul olev Napoleon tahtis vikese vidusjaga tsta oma autoriteeti ja silitada trooni. Ettekne sjaks: *Selleks oli Hispaania trooniprimise ksimus. Kukutati kuninganna Isabella, Leopoldile pakuti trooni. Prantsusmaa protesteeris selle vastu. Tli lahenes, kuid Preisi kantsler BISMARCK vltsis kirja ja Prantsusmaa vihastus ja solvus. Prantsusmaa alustas sda ja seda Preisimaa tahtiski. Prantsusmaa ji diplomaatilisse isolatsiooni. Sjalised ettevalmistused: *Prantsusmaal rmiselt pealiskaudselt, Preisimaal vga lbimeldult. Sja algul piirati Prantsuse ved, Sedani kindluse mber. Napoleon III sattus vangi. Pariisis puhkes rahva hestus. Prantsusmaa sai sjas la. Kirde osa okupeeriti Preisi vgede poolt, kaasaarvatud Pariis. 18.jaan.1871 kuulutati vlja Saksa Keisririik. Vljakuulutamine toimus Prantsusmaa pinnal, Pariisis, Versailles' lossis. Prantslastele hsti alandav. Saksa keisriks sai WILHELM I, kantsleriks BISMARCK.
6) Eesti II Maailmasja ajal - Teine Maailmasda ja sellega seonduvad sndmused Eestis : 1. MRP (Molotov-Robbentopi pakt) - 23. augustil 1939. kirjutasid Nukogude Liit ja Saksamaa Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Selle pakti salajase lisaprotokolli alusel jagati omavahel Ida-Euroopa, Nukogude Liidu alla lksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Lti, Bessaraabia. Saksamaa sai enda valdustesse Poola alad ja Leedu. Prst lks leedu siiski NSVsse. 2. MRP tegi Saksamaast ja NSVst sjalised ja poliitilised liitlased. 3. Teine Maailmasda algas Saksamaa kallaletungiga Poolale aastal 1939. 4. Baaside leping - Kui II Maailmasda hakkas silitas Eesti tieliku neutraalsuse, aga NSV tahtis iga hinna eest meie aladele sjavge tuua, nii toodigi kndeks Poola allveelaev Orzel mille lubamisega Tallinna sadamasse eestlased rikkusid neutraliteedi lepingut.. 1) 24. septembril esitati Eesti vlisministrile allkirjastamiseks
annaabi.ee 
