1.Millised riikide liidud kujunesid? 1.Antaat- Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa Kolmikliit- Saksamaa, Itaalia, Austrai-Ungari 2.Miks nim. I maailmasja eel Balkanit pssirohukeldriks? 2.Sest A-U ja Serbia pingestasid suhteid. Serbia taga oli Vm A-U taga oli Sm. Palkanil ristusid mitme suure maa huvid. 3.Milline sndmus sai I maailmasja ajendiks? 3.A-U trooniprija Franz Ferdinandi tapmine 4.Millised olid sjaplaanid? A)Sm-Rnnata Pr lbi Belgia ja siis kik v2ed suuna Vm vastu B)VM-Arvestas sjaga kahel rindel. Sm ja Austria vastu.Peaeesm2rk- purustada Sm ja aidata Pr. C)Suurbritannia-Aitas Vm ja Pr. D)Austria-Ungari-ei tea 5.Selgita miste positsiooni sda? 5.Positsioonisda-kaevikusda,rindel toimuv sjategevus mis on jnud paigale pikaks ajaks. Manversda- 6.Milliseid muudatusi I maailmasda majandusse? 6.Majandus oli pea peale pyyratud, naisi,lapsi,s6javange kasutati tyystuses. 7.Snasta Esimese maailma sja tulemussed 8.Veebruarirevolutsionn-syndmus mille k2igus kukutati isevalitsus.
Esimene maailmasda! Eesti venemaa koosseisus *Eestlased osalesid vene armee koosseisus (umbes 100 000) *langenuid umber 10 000 *ldist sda pooldati sest sditi sakslastega *Saksa keele kasutamine keelati *Baltisakslased hakkasid eestlastega liitu otsima(pakuti psu maapeva ja valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise
muuhulgas peagi puhkenud Talvesja kigus Soome rndamiseks. 1940. aasta alguseks oli punavelasi Eestis juba le 40 000. Piiride lhistele koondati veelgi suuremaid ksusi. Nukogude ajakirjanduses algas kampaania Eesti vastu. 12. juunil 1940 okupeeris Nukogude laevastik Naissaare. 14. juunil algas tielik hu- ja mereblokaad. Samal peval tulistati alla Soome reisilennuk "Kaleva" TallinnHelsingi liinil. 16. juunil esitas Nukogude Liit jrjekordse ultimaatumi, hvardades sjaga. Ultimaatumis nuti uue valitsuse moodustamist ja tiendavate Punaarmee ksuste riiki lubamist. Valitsus vttis ultimaatumi vastu ning astus seejrel tagasi. 17. juunil lks kogu Eesti territoorium Nukogude veksuste kontrolli alla ning kindral Johan Laidoner kirjutas alla sellekohasele dokumendile Punaarmee vejuhatusega. Eestis hakkas paiknema kokku le 115 000 Nukogude sduri. Rahvusvahelise iguse kohaselt muutus Eesti alates 16.17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19
[2] 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sja ning sellel peval algas ametlikult I maailmasda. 30. juulil kuulutas Venemaa vlja ldmobilisatsiooni, sama tegi 31. juulil Austria-Ungari. 31. juulil saatis Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale 18-tunnilise thtajaga ultimaatumi, milles teavitati Venemaad Saksamaa mobiliseerumisest, kui too ei lpeta Saksamaa ja Austria-Ungari vastast sjategevuse ettevalmistamist. Prantsusmaad aga hoiatati sjaga, kui too ei j Saksa-Vene konfliktis neutraalseks. 1. augustil kuulutasid Prantsusmaa ja Saksamaa tunniajalise vahega vlja ldmobilisatsiooni ning Saksamaa andis Venemaale le noodi sjakuulutusega.[2] Saksamaal ettevalmistatud sjaplaani alusel pidi peamine lk Prantsusmaale antama lbi Belgia, mistttu esitati 2. augusti htul erapooletule Belgiale 12-tunnilise thtajaga ultimaatum, milles sdistati Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile ning nuti endale luba Belgiasse ved sisse viia
annaabi.ee 
