Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid: Vanaema tundis maarohtusid. Tahtis, et õpiks ära, aga ei õppind keegi. Korjas tungalpäid, andis sisse, kui lapsevaevas keegi oli. /---/ Verejooksud emakast. Haigele anti juua veriheina teed või ära närida 3-4 tungaltera. Naiste verejooks õli, sies anneti sisse peenest tuhratud munakoori, valge ärjäpä teed ja jõviki. Ka tunglateri. Nenäst verejookso vasta oli see, et siuti paremb jalg päältpoolt ketrekonti ja pahemb käsi randmest kõvast kinni, äädikatopid pandi nenä, kui johtos sedä õlemä kääperä. Rukkipeade seest korjati tungelteri. Neid söödi verejooksu korral. Ka tungaltera, rukkipeade seest korjatud, verejooksu vastu. Tungaltera korja rukkipeade seest, kuivata ära, tambi katki peenikeses pulbris ja söö, jääb veri kinni. Rukkipeade seest korjati tungalteri, neid söödi verejooksu korral.
valitsemise organiseerimisega. Herakleopolisele alluvaist nomostest kuulub kõige väljapaistvam koht Hermopolisele ja Siutile (vt.). Herakleopolise riigi lõunapiir kulges Thinise lähedal, kust edasi algasid Teeba nomose valdused. Selleks ajaks oli Teeba juba jõudnud ühendada oma võimu alla kõik lõunanomosed Elefantinest kuni Abüdoseni. Seetõttu oli piiri läheduses asetsev Siut Herakleopolisele väga tahtis (nagu eelpost). Siuti nomarhid olid vaarao käsilased ja teostasid oma nomoses pealinna poliitikat. Nomarh Cheti I sai kasvatuse kuninga õukonnas, tema ajal hakati teostama suuri irrigatsioonitöid. Tema järglased jätkasid tema poliitikat, jäädes lõpuni vaarao truudeks liitlaseks. Hoopis teisiti käitusid Hermopolise valitsejad. Juba Vana Riigi lõpul omandavad Hermopolise nomarhid üha suurema iseseisvuse. Nad loovad oma õukonna, väga tugeva valitsuse ja oma sõjaväe
annaabi.ee 
