mitmeid uurimusi eesti kurjandusest 17. Millal tegutses Siuru? Kes kuulusid rühmitusse? Iseloomusta rühmitust. Tegutses 1917. Rühmitusse kuulusid Gailit, Under, Suits, Tuglas, Adson, Visnapuu (GUSTAV). Luuletajad on emotsionaalsedmad ja müstilisemad, nende põhimõte oli ärritada kodanlasi, pilklik suhtumine tõusikutesse, avalikud esinemised ja sagedased skandaalid. 18. Millal tegutses Tarapita? Kes siurulastest kuulusid ka Tarapitasse? Miks ülejäänud jäid kõrvale? Alustas tegevust 1921. Siurulastest kuulusid Adson, Suits, Tuglas ja Under. 19. Mis eraldas tarapitalasi siurulastest? Millest kõneles nende manifest? Siurul polnud manifesti, nende tegevust võib kokku võtta lööklausega Naudi hetke! 20. Keda kutsuti kirjandusringkondades vürtsiks ja poeeside kuningaks? H. Visnapuu 21. Iseloomusta Underi luulet. Ta kirjutas armastusest häbenemata
varasematest. Esile tõusid Heiti Talvik („Palavik“), Betti Alver („Tolm ja tuli“), August Sang („Üks noormees otsib õnne“), Kersti Merilaas („Maantee tuuled“), Bernard Kangro („Sonetid“ – talupojakultuuri- ja looduslähedased), Uku Masing („Neemed Vihmade lahte“). Ants Oras koostas 1938 „Arbujate“ koondkogu Paul Viidingu ja Mart Raua luulest. Selle kogu järgi hakati neid kutsuma arbujateks. Nad ei moodustanud omaette rühmitust ega koolkonda. Neid eraldas siurulastest tunduvalt aktiivsem pürgimine vaimsuse ja mineviku kultuuriväärtuste poole. Nad rõhutasid loovat suveräänsust, mis eriti ilmekalt avaldus Talviku, Alveri ja Masingu loomes. Arbujatele heitsid orbiitlased ehk elulähedase suuna pooldajad ette, et nad on elukauged ja jätkavad romantilist traditsiooni, millest tekkis terav vastasseis. Autoritaarne režiim mõjutas luuletajaid, kellest enamik olid uue riigikorra vastased. Kriitilisi mõtteid sai avaldada ainult
annaabi.ee 
