Näitus ''Noorte kujurite ühing Vikerla 1917- 1918'' Rühmitus loodi 1917. aasta 23/26. novembril ja sai tegutsemiseks aega täpselt aasta, kuni Vabadussõja alguseni. Ühingusse kuulusid Balder Tomasberg, Aleksander Mülber, Oskar Kallis, Aleksander Krims, Roman Haavamägi, Välko Tuul ja Paul Liivak. A.Vabbe ja V. Ormissoniga ühte põlvkonda kuuluvad noored ei jätnud maha mingit selgelt sõnastatud programmi. H. Raudsepp on neid sidunud tõekspidamistelt siurulastega ja nende loomingust võib leida jälgi sümbolismist kuni kubismini. Kahjuks on tegemist ,,kadumaläinud põlvkonnaga", sest O. Kallis ja V. Tuul surid paar kuud pärast rühmituse loomist. B.Tomasberg, keda peeti andekaimaks, hukkus Vabadussõjas, A. Mülber kadus 1921. aastal Pariisi, kus tundmatuna 1931 suri. Näitusele on kaasatud veel kaks kunstnikku samuti Vabadussõjas langenud Herbert Lukk ja sõdinud, kuid hiljem meie kunsti tipuks kujunenud Ed.Wiiralt
õppejõud". Nende luulet iseloomustab subjektiivsus, loomulikkus, armastus. kasutavad kõnekujundeid. 1920. aastal lõpetas tegevuse. "Siuru" tähtsus 1) Elatasid tolleaja Eesti kirjandust 2) Arendasid kirjandustegevust 3) Arendasdi edasi Eesti armastuslüürikat 4) Panid aluse ekspressionismile 5) Arendasid luule vormilist külge c) 1921 loodi "Tarapita" Sinna kuulusid Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Tuglas, Kärner, Semper, Suits. Loominguvabadus, kummunismi propaganda. Võrreldes siurulastega olid siurulased emotsionaalsemad, vaiksed, tarapiitalased analüüsisid. d) "Arbujad" loodi aastal 1938. 30. aastatel tuli luulesse palju noori luuletajaid, Alver, Talvik, Kangro, masing, Viiding, Sang, merilaas, Raud. Kuulusid ka üliõpilasseltsi "Veljesto". Tähtus: 1) Püüd vaimsele iseseisvusele 2 )Tõe tunnetamise kunstid 3) Kunst vend ilu ja tõe tunnetuses 4) Viljelesid romantilist laadi luulet 5) Järgisid klassikalisi luule