MIKS ROOMAJAD ÕHU KÄES EI KUIVA? Roomajatel on kuiv tugev nahk, mis ei lase vet läbi. Nahka katavad sarvaines soomused või plaaikesed. See nahk kaitseb teda kuivamise, hõõdumise ja vaenlaste eest. KUIDAS ROOMAJAD LIIGUVAD? Roomajad liiguvad märksa kiiremini kui kahepaiksed. Nad liiguvad kas roomates, kõndides, ronides või siueldes. Roomajate jäsemed on tugevamad kui kahepaiksete jäsemed. ROOMAJATE ELUPAIGAD Sisalikud, maod ja kilpkonnad saavad elada ka kuivades metsades, rohumaadel ja isegi kõrbes. Roomajad sobivad kõige rohkem vihmametsadesse, seal on nende arvukus kõige suurem Kilpkonnad ka vees. KEDA SÖÖVAD ROOMAJAD? Nad on röövloomad (suurem osa neist) ja söövad
V: Haistmismeel, nägemismeel ja maitsmismeel ka 8.Miks ei saa roomajad hingata naha abil? V:sest kuiva naha abil ei ole hingamine võimalik.Nad on nii arenenud et kopsudest piisab elutegevuseks. PTK. 12 1. Loetle peamised roomajate rühmad. Iseloomusta neid. V: Sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Nad on kõigusoojased soojalembesed loomad, kuid ei talu väga kõrget temperatuuri, kes elavad maismaal ja mõned liigid ka vees. nad liiguvad jäsemete abil või siueldes , osal neist pole jäsemeid. 2. Võrdle kilpkonna ja krokodilli välimust ning leia erinevused. V: Kilkonnal on seljas kilprüü, mis on selgroo ja roietega kokku kasvanud, 3. Millest oleneb roomajate värvus? V: Elupaigast, ehk ümbritseva looduse värvitoonidest. 4. Kuidas kaitsevad roomajad end vaenlaste vastu? V: Kiiresti põgenedes, kaitsevärvus, maod kasutavad mürki kaitseks kui ka saagi tabamiseks. 5. Miks maod saavad neelata endast suuremat saaklooma?
ne tase Kolmas tase seega vajub nende kõht Neljas tase sageli vastu maad Nr. 1 Viies tase on imetaja Nr. 2 on roomaja Nad liiguvad kas roomates, kõndides, ronides või siueldes Kuidas roomajad liiguvad? Elavad maismaal, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis magevees ning meredes Teine tase Keha ümbritseb luust Kolmas tase Neljas tase kilprüü, mille varju oma Viies tase pea ja jalad on võimalik tõmmata. Nad on ühed pikima elueaga loomad maal Kilpkonnad
sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund: hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene munevad aint maismaale munad kaitstud nahkja kestaga.areng on otsene mndadel
Sabata konnaliste kõrval esinevad sabakonnalised, kelle keha lõpeb pika mõlaja sabaga. 48. ROOMAJATE ÜLDISELOOMUSTUS Roomajad on kõigusoojased soojalembelised selgroogsed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Mõned neist elutsevad ka vees. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Roomajate nahk on sarvestunud ja kaitseb neid kuivamise eest. See on kaetud sarvsoomusega. Roomajad liiguvad kõhuga vastu maapinda toetudes või siueldes (jäsemed puuduvad), sest nende jalad on külje peal. Luustik: neil on kolju, selgroog, mis koosneb kaelalülidest ja sabalüidest, roided ning olenevalt liigist ka jäsemeluud. Roomajad saavad oma pead kere suhtes aga siiski pöörata. Selgroolülidele kinnituvad roided, eriti arvukalt on neid madudel. Meeleelunditest on roomajatel paremini arenenud nägemis- ja maitsmismeel. Haistab ja maitseb kaheharulise keelega, kuid kuulmine on neil halb. Suuneelsöögitorumagusooltorukloaak
annaabi.ee 
